Tööandjate uuring tõi välja paindliku töökorraldusega seotud väljakutsed

Viilup Uuringute läbiviidu uuringus osales 251 tööandjat, kellest enam kui pooled pakuvad juba täna paindlikke töötingimusi. Tööandjate hinnangul tuleb vastavalt kohandada ka õigusakte, mille taha jäävad täna mitmed arengud, mida tööturul vajatakse.

„Uurisime tööandjatelt, millistest paindlikest võimalustest töösuhete regulatsioonis tuntakse enim puudust,“ selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. Tema sõnul sai uuringuga kaardistatud mitmed erisused ja uued töövormid nagu kaugtöö, mittestandardne töökoormus ja tööaeg. Aga ka mitme tööandja juures töötamine ning platvormitöö.

Uuringust selgus, et rohkem kui mõnel päeval nädalas võimaldab kaugtööd 90% tööandjatest, ligikaudu pooled paindlikkust tööajas ning võimalust graafikus aegu valida. Arusaadavalt on valdkonniti ettevõtete võimalused pakkuda paindlikke töövorme erinevad.

„Töölepinguseadus peab muutuma paindlikumaks, et vähendada vajadust ebastandardsete lepingute järele. Lisaks tuleks senise keelan-käsen meetodi asemel kaaluda iseendale tööandjate motiveerimist kõrgemaid sotsiaalmakse maksma pakkudes näiteks vastu koolitustoetusi,“ toonitas Tööandjate Keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann. „Tööandjate põhiootus on, et nendega konsulteeritakse seaduste loomisel ja nende vajadusi võetaks arvesse,“ rõhutas ta.

Uuringule tuginevalt koostati poliitikasoovitused, mille rakendamine aitaks tööandjate hinnangul töösuhteid paindlikumalt korraldada:

• vabastada kaugtöö vahendite toetamine erisoodustusmaksust;
• luua juhendmaterjale kaugtöötaja terviseteemaliste riskianalüüside tegemiseks ja privaatsuse kaitseks;
• suurendada paindlikkust tööaja osas sarnaselt Soome mudelile, kus töötaja võib 50% tööajast ise otsustada, kus ja millal töötab;
• toetada ettevõtteid kaugtöö kokkulepete sõlmimisel;
• läbi mõelda, kuidas saavad tööandjad kontrollida töötajate ümberkäimist seadmete ja andmetega, et vähendada andmelekkeid ja turvariske;
• ühtlustada platvormitöötajate maksukoormust ja muid õiguseid ning kohustusi võrreldes töölepinguliste töötajatega või töölepinguid kasutavate tööandjatega. Näiteks võtta eeskuju Suurbritanniast või Hispaaniast, kus on võetud kasutusele mõiste: töötaja kui ka iseseisva lepingupartneri tunnustega töötegija;
• võimaldada koolitustoetusi iseendale tööd pakkuvatele isikutele, kui need isikud on maksnud töötuskindlustusmakseid ja sotsiaalmaksu;
• riiklikult panustada usaldava, õppiva ning muutustele avatud ühiskonnakultuuri loomisesse, mis kandub üle ka juhtimispraktikatesse;
• panustada jätkuvalt IT infrastruktuuri arendamisse (lairiba internet, avalikud kaugtöökohad);
• parandada riigiasutuste hallatavaid e-keskkondi, sealhulgas Töötamise Registrit.

Uuringu viis Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel läbi uuringufirma Viilup Uuringud. Eesmärk oli selgitada välja tööandjate kogemused ja hoiakud seotult paindliku töökorraldusega. Kokku osales 2021. aasta II poolaastal läbiviidud uuringus 251 tööandjate esindajat, mille töötajaskond jäi vahemikku 251-500 inimest. Lisaks viidi läbi 11 süvaintervjuud ettevõtete tipp- või personalijuhiga. Uuring on osa rahvusvahelisest projektist Norway Grants „Facilitated access to work through flexible work“. 

Uuring kaugtöö ja paindlik töökorraldus.

Foto: canva.com