Tööandjate tagasiside: kliimaseadusega kaasnegu majandusstrateegia ehk vastus küsimusele “kuidas”
Tööandjate seisukoht kliimaministrile saadetud kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasisides on, et praegusel kujul on VTK liiga üldine, et selle mõjusid või isegi reguleerimisala hinnata ja seetõttu on raske selle osas seisukohta võtta. Kliimaseadusega peab tööandjate hinnangul kaasnema majandusstrateegia, mis kirjeldab, kuidas majanduse struktuuri muutmine ellu viiakse.
Riskide maandamiseks ja eesmärkide saavutamiseks on oluline tegutseda läbi korrektse õigusloome ja teadmuspõhiselt. Nimetatud printsiibid viitavad vajadusele olulisemad riiklikud eesmärgid ja tegevuskava kehtestada raamseaduse – nn kliimaseaduse tasandil. Arvukad kliimat või majandusarengut puudutavad arengukavad ei ole investeerimiskindluse andmiseks ja kohustuste panemiseks sobivad, vaid on segadust ja killustatust juurde tekitanud. Seega on kliimaseaduse koostamine õige samm, kuid medali teine pool on kliimaseaduse sisu.
Kuidas tõstetakse Eesti majanduse konkurentsivõimet?
Euroopa Roheleppe eesmärk on samaaegselt võidelda inimtekkeliste kliimamuutustega ja tõsta majanduse konkurentsivõimet. Selleks on loodud ka vastavad strateegiad. Siiani on vastamata küsimus, KUIDAS on plaanis majanduse konkurentsivõimet tõsta Eestis. Keskkonnakaitselise regulatsiooniga on väga kiiresti edasi mindud, kuid selles sisalduvad uued piirangud ja kohustused konkurentsivõimet ei toeta.
Ka toetused ei kata täielikult hinnapõhist konkurentsivõime langust sihtturgudel ega anna piisavalt vahendeid kaotatud ärimudeli asemel uude investeerimiseks. Tööandjate üldine ootus on, et käesoleva protsessi käigus saaks läbi mõeldud ka majanduse konkurentsivõime tõstmise võimalused ühes keskkonnakaitsega, ehk mis on Eesti kestliku kasvu strateegia. Küsimused, mis meie hinnangul vajavad lahendamist rohepöörde eeldusena, on nt:
• Milline on Euroopa Komisjoni ja EV Valitsuse otsuste mõju?
• Mis tuleb ressursimahuka tootmise asemele?
• Mida muuta ettevõtluskeskkonnas, et meelitada investoreid?
• Milliste toodete ja teenuste ekspordist saab Eesti edaspidi tulu?
• Milliseid erialasid peaksid kümned tuhanded ressursimahuka tööstuse töötajad õppima, et olla võimelised uues majanduses läbi lööma?
Tööandjate kommentaarid kliimaseaduse VTKle
1) Kliimaseaduse väljatöötamiseks on koostatud VTK. See on kiiduväärt praktika, kuivõrd Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri seda nõuab, kuid mida sageli ei järgita. VTK eesmärk on sidusrühmi varakult kaasata ja informeerida õigusakti väljatöötamisest, sellest, millist probleemi lahendatakse, milliseid lahendusalternatiive on kaalutud ja millised on esialgsed mõjuhinnangud. Tööandjate põhiline tagasiside on, et VTK praegusel kujul on liiga üldine, et selle mõjusid või isegi reguleerimisala hinnata. Sel põhjusel on raske VTK osas seisukohta võtta. Suurem rõhk tuleb seega panna kaasamisele kliimanõukogus, kliimaseaduse juhtkomisjonis ja töörühmades.
2) Kliimaseaduse eesmärk peab olema majanduse konkurentsivõime tõstmine ühes kestlikumaks muutumisega. VTK-s on eesmärkidena mh kirjas „toetada liigirikkuse säilimist ja tagada looduslike ökosüsteemide hea seisund ja toimimine ning aidata kaitsta praegust ja tulevasi põlvkondi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest“ ning „luua alus kliimamuutustele vastupidavale ja jätkusuutlikule majandusele ning tugevama konkurentsieelise tekkeks, sh jätkusuutlike energiatootmisvõimsuste edendamiseks.“ Ainult usk või väärtuspõhine eeldus, et keskkonnahoid ise konkurentsivõimet parandab, ei päde. Kuna tegemist on ulatusliku ühiskondliku ümberkorraldusega – riigi ulatusliku sekkumisega ettevõtlusvabadusse, siis peab kliimaseadusega kaasnema põhjalik majandusstrateegia, mille osa omakorda on majanduse struktuurse muutuse nägemus, riskianalüüs ja võimalikud meetmed. Seaduse vastuvõtmisel peab sihtrühmadel olema selge, kuidas on plaanis kliimaeesmärgid saavutada nii, et säiliks ekspordivõime, hõive ja sissetulekud ning, mis on nende roll selles. Peame õigeks, et seda saavutatakse läbi valdkondlike teekaartide koostamise vähemalt olulisemates majandussektorites, koos sektori esindusorganisatsioonidega. Majanduse konkurentsivõime seisukohast on ka oluline, et muudatustega kohanemiseks jääks piisavalt aega.
3) Väljatöötamiskavatsuses on küll nimetatud sihtrühmana ka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning laiemat avalikkust, kuid pole selgitatud, kas eesmärke ja kohustusi on samuti plaanis seada kõigile sidusrühmadele. Juhime tähelepanu, et paljudeks rohemuutuseks loovad eeldused avalik sektor ja elanikkond. Ettevõtjad üksi ei saa neid eesmärke täita. Näiteks on majandusstruktuuri muutmiseks vaja täiendavaid kvalifikatsioone ja roheoskusi. Neid kvalifikatsioone pakuvad haridusasutused. Õppekavasid ning rahastust juhib Haridus ja teadusministeerium. Taastuvenergiaeesmärkide saavutamisel on üheks kitsaskohaks lubade menetluse kiirus ja sujuvus, mille saavad tagada vaid Valitsus, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused. Ringmajanduse üheks olulisemaks eelduseks on, et elanikkond sorteerib prügi jne. Kokkuvõtvalt peame oluliseks, et kliimaseadus seaks asjakohased alameesmärgid või selged rollid kõigile sihtrühmadele. Ilma selleta ei pruugi kliimaeesmärkide saavutamine olla realistlik.
4) Kliimaseadus või selle lisa peab sisaldama ka majandusarengu mõõdikuid, mis võimaldaksid seirata, kuidas edeneme Eestis nt ekspordi, lisandväärtuse, hõive jm osas, et kliimaeesmärkide poole pürgimine ei tooks märkamatult kaasa sotsiaalmajanduslikku kriisi.
5) Kestlikkuse eesmärgil piirangute ja kõrgemate nõuete kehtestamine toodetele ja teenustele tõstab vähemalt lühemas perspektiivis paratamatult hindu. Tuleb analüüsida ja arvestada, mis on tarbija ja ekspordiklientide jaoks vastuvõetav rohepöörde tempo, et Eesti tööandjad ja töötajad ei kaotaks konkurentsivõimes.
6) Kliimaeesmärkide saavutamiseks ettenähtud meetmete osas võiks kliimaseaduses olla teatud põhimõtted nt eesmärgid peavad olema selged, üheselt mõistetavad, mõõdetavad. Vältida tuleks selliseid meetmeid, mis võimaldavad kohustustest mööda hiilimist või nn rohepesu.
7) LULUCF tegevusaladele ei saa panna kohutust kogu teiste riikide või sektorite heite sidumiseks. Selle sektori eesmärke ei tohiks kindlasti muuta piiravamaks, kui Euroopa regulatsioon sätestab.
8) Kaasamisel töörühmadesse tuleb tagada, et valdkonnad või sektorid oleks proportsionaalselt esindatud, et osalejate sisend oleks piisavalt informatiivne. Maakasutus- ja metsandussektor on ka olulised panustajad energia-, toidu-, paberi-, mööblitööstusele jm tegevusaladel, mistõttu peaks neid kaasama vastavates töörühmades. Teadlastest tuleks luua eraldi püsiv teadusnõukogu, kes oleks Kliimaseaduse väljatöötamise ja ka elluviimise ajal tagaksid kliimaseaduse teaduspõhisuse.
Kokkuvõttes on tänuväärne, et kliimaministeerium on asunud välja töötama kliimaseadust, kuid sellega peab kaasnema majandusstrateegia ning praegusel kujul on VTK veel liiga üldine, et selle sisu hinnata. Seetõttu sõnastasime tööandja põhilised ootused protsessile ja kliimaseadusele ning loodame, et avatud protsess ja kaasamine võimaldavad väljatoodud ootuseid realiseerida.