Tööandjate seisukohad teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni riikliku rahastamise suurendamisest

TEADUS-ARENDUSTEGEVUSE JA INNOVATSIOONI (TAI)
RIIKLIKU RAHASTAMISE SUURENDAMISEST 1%ni SKPst

Eesti Tööandjate Keskliidu põhiseisukohad aruteluks:

• Rahastamise suurendamine peab olema suunatud eelkõige Eesti majanduskasvu toetamisele keskmises (5-7 aastat) ja keskpikas (-15 aastat) perspektiivis. Kesksel kohal on seejuures tööviljakuse kasv läbi teadmusmahukuse kasvu ja tootearenduse.
• Riiklikud meetmed peavad toetama erasektori TAI kasvu, sealhulgas ja eelkõige iseseisva TAI võimekuse väljaarendamist ja teadmuskapitali osakaalu kasvu investeeringutes.
• Toetada tuleks eelkõige Eesti majandusele oluliste klastrite (toit, puit, maavarad, IKT jt) arengut, kavandades selleks (koostöös erasektori ja ülikoolidega) vastavad riiklikud programmid.
• Toetusmeetmed peaksid olema suunatud eelkõige olemasolevate võimekuste kasvatamisele ja koostööle erinevate sektorite ja asutuste vahel ning lähtuma selgetest, eesmärgist tulenevatest kvaliteedi- ja edukuskriteeriumidest.
• Toetama peaks eelkõige selgete sihiseadete ja tulemusnäitajatega suuremaid programme/meetmeid, paljude väikeste, alt-üles initsiatiivide toetamisele suunatud rahastamisotsused ei suuda tagada majanduse struktuuri muutusteks vajalikke kvalitatiivseid muutusi.
• Tuleb selgemini määratleda erinevate ministeeriumide, eelkõige HTMi ja MKMi ülesanded ja vastutus, suurendades seejuures MKM võimekust ja rahastamist tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni riiklikuks toetamiseks. Et tagada rahastamise eesmärgipärane kasutus, suunata 1/3 lisanduvatest vahenditest HTM ja 2/3 MKM kasutusse.
• MKM peaks edaspidi rahastama enamust otseselt ettevõtluse arendamisele suunatud meetmeid, nagu näiteks senine NUTIKAS või teised rakendusuuringute programmid, aga ka näites ülikoolide-ettevõtluse vaheline inimeste liikumise toetamine, eriti aga oluliste ettevõtlusklastrite arengule suunatud riiklikud programmid.
• Ootame uuelt, 1% otsust teostavalt riiklikult TAI strateegialt terviklikku TAI käsitlust, mis hõlmaks akadeemilist tippteadust, sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele suunatud uuringuid ja tehnoloogilise innovatsiooni toetamist ning ühendaks akadeemilised, ettevõtluse ja riiklikud huvid.
• Enne uue strateegia väljatöötamist tuleks koostada ja kõigile osapooltele kättesaadavaks teha seniste TAI rahastusotsuste struktuur ja tulemuslikkuse hinnang. Uute meetmete kavandamisel ja otsuste tegemisel näidata alati kavandatav mõju Eesti majanduse lisandväärtuse kasvule.
• TAI valdkonna arendamisel, sealhulgas riiklikul rahastamisel ja suunamisel lähtutakse TAI selgelt piiritletud mõistest, mis välistab TAI alla mittekuuluvad tegevused (nagu riiklikud seireprogrammid, teadusega mitteseotud investeeringud õppeasutustesse, riiklikud (riski)kapitali meetmed jms).