Tööandjate majandusspidomeeter näitab ebakõlasid majandussektorites

Tööandjate Keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele (lisatud ülevaates) tuuakse välja, et majandus naudib kiiret sõitu 80 km/h, kuid mitte kõik sõiduki osad ei ole ühtemoodi tehniliselt korras, kõik sõidukid ei ole ühtemoodi kiired, üldine mure on kütuse lõppemine ja ohtlikud teed.

Majandusspidomeetri näit tõusis 2018 kolmandas kvartalis 80 km/h. Eelmise kvartaliga võrreldes edendas kiiruse kasvu enim ehitusettevõtete hinnang ehitustellimustele ning teadus- ja arendusinvesteeringutele, samuti kaubandusettevõtete hinnang müügimahule ja uute töötajate palkamise plaanidele. Paranes ka ehitus- ja teenindussektori ettevõtete hinnang valitsuse tegevusele. Suurimaks piduriks on endiselt ettevõtjate üldine madal hinnang valitsuse majanduspoliitikale. 43% vastanutest pidas valitsuse otsuste mõju majandusele negatiivseks ja vaid 2% positiivseks. Ilma hinnanguta valitsuse majanduspoliitikale, olnuks kiirus 86 km/h.

Toomas Tamsari kommentaar: „Maailmas on tunda tendentse, mis viitavad sarnastele mustritele, nagu kümne aasta taguse majanduskrahhi eel. Kiirus on justkui hea aga teine jalg on piduripedaalil ja maastik kus sõidame, on konarlik ja ohte täis. Ettevõtjate hulgas on rahulolematust tunda, kuigi üldiselt läheb meil ju hästi. Aga seda mitte enda tegevuse vaid üldise tõusu tõttu maailmas. Suurimad murekohad on inimeste puudus ja vähene investeerimine.“

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuurinstituut.

Kommenteerib Einar Vallbaum (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon) 

Majandus naudib kiiret sõitu, kuid mitte kõik sõiduki osad ei ole ühtemoodi tehniliselt korras, kõik sõidukid ei ole ühtemoodi kiired, üldine mure on kütuse lõppemine.

Majandusspidomeetri näit tõusis 2018 kolmandas kvartalis 80 km/h. Eelmise kvartaliga võrreldes panustas kiiruse kasvu enim ehitusettevõtete hinnang ehitustellimuste hetkeseisule ning teadus- ja arendusinvesteeringute suurenemisele, kaubandusettevõtete hinnang müügimahule ja uute töötajate palkamise plaanile. Samuti paranes ehitus- ja teenindussektori ettevõtete hinnang valitsuse majanduspoliitikale kolmandas kvartalis. Kokkuvõttes on suurimaks piduriks endiselt just ettevõtjate madal hinnang valitsuse majanduspoliitikale. 43% vastanutest pidas valitsuse otsuste otsuste mõju majandusele kolmandas kvartalis negatiivseks ja vaid 2% positiivseks. Ilma hinnanguta valitsuse majanduspoliitikale olnuks kiirus 86 km/h.

Valdavalt on ettevõtjad positiivselt meelestatud, kuid mitte kõik ettevõtted ega tegevusalad ei buumi. Seetõttu on ka majandusspidomeetri kiirus madalam, kui majandusekspertide hinnang majandusele üldiselt. Päris suuri erinevusi ja ebakõlasid on nii majandussektorite lõikes kui ka sektorite erinevate ettevõtete ja nende hinnangute vahel. Näiteks ehitussektori ja kaubanduse kiirus olnuks vaid sektoripõhises arvestuses ja ilma hinnangut valitsuse tegevusele arvestamata juba üle 90 km/h, teeninduses 84 km/h, kuid tööstuses siiski alla 80 km/h. Tööstussektoris prognoositakse nii toodangu mahu, hinna kui töötajate arvu kasvu, kuid tavapärasest madalamaks hinnati praegust tellimuste arvu, eriti ekspordisuunal. Kõige madalamaid hinnanguid andis kokkuvõttes joogitööstus. Teenindussektoris on nõrgemas positsioonis transpordiettevõtted. Üheks suurimaks probleemiks peavad transpordiettevõtted nõudluse vähenemist. 

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.

1917 asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule

Transpordisektori kommentaar:

Nõudluse vähenemise taga on kindlasti Läti Vabariigis kehtivad soodsamad transpordi vedamise hinnad. Lisaks muidugi ka kütuse hind tänu kõrgele aktsiisile, mis mõjutab omakorda transpordi hinda. Transport ei saa kütuseta ja kui lõunanaabrite juurest saab mõlemat teenust soodsamalt, siis loomulikult tehakse otsus parema hinna kasuks.

Nagu olen juba eelnevalt ka mitmeid kordi maininud, siis teha annab seda, et hinnad tuleb ühtlustada vähemalt Läti tasemele.

Tegutseda tuleb võimalikult kiiresti, sest ettevõtete juhtidena teame me väga hästi kui keeruline on klienti leida ja enda juurde meelitada. Kui kõik kliendid Lätist teenust ostma hakkavad, siis tagasi meelitada on neid tunduvalt raskem.

Kommenteerib Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp 

Valitsuse maksupoliitika tekitab ettevõtjates jätkuvalt ebakindlust ja ebastabiilsust. Osalt just tänu sellele on kulud kasvanud üle kahe korra kiiremini kui müügitulu. Sellega koos on toidutööstuse kogukasum vähenenud tervelt poole võrra ning vähenenud on ka ettevõtete efektiivsus üldiselt. Üheks suureks kasvu piduriks on olnud joogitööstus, mida mõjutab tugevalt kõrgemast alkoholiaktsiisist tingitud aina suurenev piirikaubandus Läti piiril ning soomlasest turistide osakaalu hüppeline vähenemine. Need tegurid peaksid olema murekohaks tegelikult kogu majandusele, mitte vaid joogitööstusele, sest hetkel on trend vaid süvenev.

Lisaks maksupaketile on kulude kasvu soodustanud ka muude tootmissisendite hinnatõus, mida peegeldab muuhulgas toiduainete tootjahinna kasv ning mille tulemusel on tugev surve lõpptoodete hinnatõusuks. Lisaks elektri, gaasi ning muude logistikakulude kasvule mõjutab toidusektoreid ka aina kerkiv kütusehind maailmaturul ning äsja lõppenud põuane suvi, tänu millele jäi teraviljasaagikus tervelt 30% oodatust madalamaks. Teravili on aga kogu toidutootmise alus ning tõenäoliselt saame me möödunud põuase suve tõelist mõjuulatust hinnata alles kuude pärast.

Ühtlasi on toidutööstuse jaoks endiselt teravaks küsimuseks tööjõupuudus ning sellest tulenev palgasurve. Hetkel on keskmine palk toiduainetööstuses umbes 7% madalam kui muudes töötleva tööstuse harudes. See tähendab, et kui tahame mujalt töötajaid üle võtta, siis peame pakkuma rohkem kui see 7%. Seetõttu vaatavad kõigi sektorite juhid endiselt ka välistööjõu poole ning ennustatakse selle osakaalu jätkuvat kasvu.

Kokkuvõtvalt on toidusektoris hetkel üsna ebastabiilne olukord, mis mõjutab tugevalt ka tehtavaid investeeringuid. Investeeringud oleksid aga vajalikud, eriti piimandussektoris. Ootame valitsuselt maksurahu ning ka teatud aktsiiside tagasipööramist, aga täna pole seda kahjuks ette näha.