Tööandjate 12 tarbetu bürokraatia vähendamise ettepanekut jõuavad valitsuse lauale

Eesti Tööandjate Keskliit kogus avaliku ideekorje käigus ligi 170 ettepanekut, kuidas vähendada ettevõtlust pärssivat halduskoormust ja bürokraatiat. Nendest hulgast välja valitud 12 kõige laiema mõju ja kiiremini teostatavat ettepanekut jõuavad sel nädalal Vabariigi Valitsuse majanduskabinetti. Muudatused võivad saada ellu viidud juba sel kevadel.

Ettevõtjatele valmistavad enim muret menetluste ja aruandlusega seotud küsimused, teisel kohal on ettevõtetele kehtestatud nõuded ja kohustused ning kolmandana Euroopa Liidu nõuete rangem ülevõtmine. Üleliigsed nõuded koormavad meie enam kui 150 000 ettevõtet.

Täiendavat väärtust mitte loovad nõuded ja tarbetu halduskoormus ei ole aga üksnes ettevõtjate valu. Igasuguse ebaefektiivse või tarbetu liigutuse maksab kinni kogu ühiskond – töötasu tahab nii nõude looja, selle elluviimise hilisem kontrollija kui teema enda lauale saav töötaja mõnes ettevõttetes. Kõik asjatud nõuded muudavad tootmist või teenuse pakkumist Eestis kallimaks. Igapäevaelus ei paista see välja, kuid kajastub kliendi hinnasildil. Sellest raskemini hinnatav on aga kaotatud aeg ja energia, mida oleks saanud kasutada millelegi, mis toonuks ettevõtetele ja ühiskonnale tulu.

12 ettepanekut bürokraatia vähendamisega alustamiseks

Need mõjutavad enam kui 150 000 ettevõtet.

1. Loobuda dubleerivast andmete küsimisest

Riik küsib erinevates statistikaaruannetes ja muudes andme-edastusformaatides andmeid, mida ettevõtjad on juba esitanud.

Ettepanek: arendada infosüsteeme ja võimaldada andmete ristkasutust ning ühtlustada andmeformaate, automatiseerida andmete edastamist ehk eeltäitmine.

2. Kiirendada detailplaneeringute menetlusi

Detailplaneeringute koostamise kohustus on ebamõistlikult laiaulatuslik.

Ettepanek: määrata detailplaneeringu koostamise vajadus põhjendatud juhtudel ja töötada välja tähtajad ning stiimulid kohalikele omavalitsustele menetluste kiirendamiseks. Lühendada menetlustähtaegu.

3. Vähendada bürokraatiat vähenenud töövõimega töötaja palkamisel

Puuduva või osalise töövõimega töötaja palkamisel on tööandjal võimalus saada sotsiaalmaksu soodustust, kuid seda peab eraldi taotlema.

Ettepanek: teha sotsiaalmaksu hüvitamise otsus tööandjale automaatselt.

4. Kaotada tarbetu auditeerimine

Majandustegevuseta haldusfirmad kulutavad aastas tuhandeid eurosid, aega ja energiat auditeerimisele.

Ettepanek: vabastada majandustegevuseta haldusettevõtted audiitorkontrolli kohustusest või muuta kohustus näiteks üle kahe aasta taguseks kohustuseks. Kaaluda auditikohustuse lävendi tõstmist väikese majandustegevuse mahuga ettevõtetele.

5. Digitaliseerida välistöötajate värbamise protsess

Töörände menetlemise protsess on keeruline, killustunud ja digitaliseerimata.

Ettepanek: luua ühtne ja automatiseeritud välismaalaste loamenetluse infosüsteem. See võimaldab välismaalastega seotud järelevalvet parandada ning riske vähendada.

6. Loobuda tarbetutest juhenditest

Ettepanek: kaotada ära tööandja kohustus koostada töövahendi kasutusjuhend ja tehtava töö juhend, kui sama eesmärki täidab töövahendi ohutusjuhendis/kasutusjuhendis ja riskianalüüs olev info.

7. Mitte karmistada jäätme- ja pakendiseadust Euroopaga võrreldes

Eesti jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu seab tootjatele Euroopa regulatsioonidest erinevad ja rangemad eesmärgid.

Ettepanek: loobuda ELi õigusest rangematest nõuetest.

8. Loobuda koormavast riskianalüüsist

Enam kui ühe töötajaga kollektiivis peab töökeskkonnaspetsialist korraldama töökeskkonna riskianalüüsi ja koostama tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks.

Ettepanek: kaotada nii riskianalüüsi kui spetsialisti määramise kohustus väiksemates kui 10 töötajaga organisatsioonides ja valdkondades, kus raske tööõnnetuse tõenäosus on madal.

9. Muuta töölepingu seadus paindlikumaks

Iga koormuse muudatus tuleb töölepingus vormistada ja see tekitab palju tühja tööd. Töölepingud sisaldavad suures osas kohustuslikke seaduses kirjas olevaid regulatsioone, mis peavad olema lepingus dubleeritud. Seaduse muutudes tuleb kõiki lepinguid muuta.

Ettepanek: vähendada töölepingu kohustuslikke elemente ja võimaldada paindlikke tööaja kokkuleppeid.

10. Loobuda projektide korduvast auditeerimisest

Eurotoetustest tehtud projektide mitmekordne kontroll erinevate asutuste poolt tekitab tarbetut töökoormust ja ajakulu. Kontrollid ja auditid võivad tulla aastaid pärast tegevuste toimumist, mil projekti eest vastutajad on töölt lahkunud.

Ettepanek: vähendada järelevalvekoormust minimaalsele vajalikule tasemele.

11. Loobuda kestlikkuse aruandluse kohustusest

Kestlikkusaruanded on Eesti ettevõtjatele läinud juba maksma sadu tuhandeid eurosid, kuid nende kasu ja mõju on küsitav.

Ettepanek: muuta kestlikkusaruanded CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja CSDDD (Corporate Sustainability Due Diligence Directive) ning nende auditeerimine vabatahtlikuks.

12. Võtta palgadirektiiv üle minimaalselt 

Palga läbipaistvuse direktiivi juurutamine toob tööandjatele kaasa suure töö. Ametite ja palgavahemike määramine on keeruline.

Ettepanek: võtta direktiiv üle minimaalselt ja juba olemasolevaid andmeid kasutades, et ettevõtjad ei peaks täiendavat infot koguma hakkama.

Kogu laekunud ettepanekute ülevaate leiab aadressil www.employers.ee/halduskoormus

Tööandjate keskliit ootab tegevust ka kõigi teiste esitatud ettepanekute osas ning plaanib progressi regulaarselt jälgida ja oma liikmetele tagasisidet anda.