Tööandjate keskliit edastas peaministri nõukojale 170 ettepanekut tarbetu bürokraatia vähendamiseks

Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit kogus kokku 170 ettepanekut tarbetu bürokraatia vähendamiseks ja esitas täna kokkuvõtte Riigikantseleile ning peaministri majanduskasvu nõukojale. Nendest suurema mõjuga ning kiiremini lahendatavad 12 ettepanekut võiksid tegevuse alustamiseks Vabariigi Valitsuse majanduskabinetti jõuda juba mais.

Kõige rohkem valmistavad ettevõtjatele muret menetluste ja aruandlusega seotud küsimused, teisel kohal on ettevõtetele kehtestatud nõuded ja kohustused ning kolmandana Euroopa Liidu nõuete rangem ülevõtmine.

„Laekunud näidete hulk ületas kõiki ootuseid ja see viitab, et hiilivalt kasvanud bürokraatia on tõsine väljakutse Eesti ettevõtlusele. Üleliigsed nõuded ja koormised ei ole aga üksnes ettevõtluse mure. Igasuguse ebaefektiivse või tarbetu liigutuse maksab kinni kogu ühiskond,“ rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ja tänab kõiki sisuliste ettepanekute esitajaid. „Kogutud ettepanekud koondasime advokaadibüroo Sorainen abiga ja valisime koos liikmetega välja 12 muudatust, mida valitsus kõige kiiremini ellu saab viia. Need suure mõjuga ettepanekud puudutavad enam kui 150 000 Eestis tegutseva ettevõtte tegevust.“

Nimetatud 12 esmaseks teostamiseks esitatud ja allpool kirjeldatud ettepaneku on muuhulgas riigi poolt samade andmete dubleeriv küsimine, detailplaneeringute menetlusele kuluv liigne aeg, tarbetud ja dubleerivad nõuded ohutusjuhenditele, koormav kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüsi väikestes kollektiivides, nõuded töölepingule, Euroopa toetustega ellu viidud projektide korduv auditeerimine ja dubleeriv järelevalve. Suur mure on ka Euroopa Liidu reeglite rangem Eesti õigusesse ülevõtmine.

Tööandjate keskliit ootab tegevust ka kõigi teiste esitatud ettepanekute osas ning plaanib progressi regulaarselt jälgida ja oma liikmetele tagasisidet anda.

Sutter meenutab, et ka Euroopa Liit tegeleb hetkel bürokraatia kärpimisega. Eesti Tööandjate keskliit esitas selleks enda soovitused Euroopa Komisjonile tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope kaudu ja esimene töövõit on kestlikkuse aruandluskohustuste jõustumise edasilükkamine tuhandetele ettevõtetele.

Näiteks Eesti ettevõtetele on kestlikkusaruanded läinud maksma juba sadu tuhandeid eurosid, kuid neid loevad vähesed ja aruannete mõtekus on küsitav. Seetõttu teeb keskliit ettepaneku muuta vastavad aruanded ning nende auditeerimine vabatahtlikuks.

Tööandjate keskliidu tarbetu bürokraatia avalik ideekorje tarbetu bürokraatia näidete kogumiseks kestis 1,5 kuud ja lõppes 4. aprillil. Näiteid esitasid nii ettevõtted kui mitmed ettevõtlusliidud nagu näiteks Eesti Kaupmeeste Liit, ITL, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit jt.

Kogu laekunud ettepanekute ülevaate leiab aadressil www.employers.ee/halduskoormus

12 ettepanekut bürokraatia vähendamisega alustamiseks

Need mõjutavad enam kui 150 000 ettevõtet.

1. Loobuda dubleerivast andmete küsimisest

Riik küsib erinevates statistikaaruannetes ja muudes andme-edastusformaatides andmeid, mida ettevõtjad on juba esitanud.

Ettepanek: arendada infosüsteeme ja võimaldada andmete ristkasutust ning ühtlustada andmeformaate, automatiseerida andmete edastamist ehk eeltäitmine.

2. Kiirendada detailplaneeringute menetlusi

Detailplaneeringute koostamise kohustus on ebamõistlikult laiaulatuslik.

Ettepanek: määrata detailplaneeringu koostamise vajadus põhjendatud juhtudel ja töötada välja tähtajad ning stiimulid kohalikele omavalitsustele menetluste kiirendamiseks. Lühendada menetlustähtaegu.

3. Vähendada bürokraatiat vähenenud töövõimega töötaja palkamisel

Puuduva või osalise töövõimega töötaja palkamisel on tööandjal võimalus saada sotsiaalmaksu soodustust, kuid seda peab eraldi taotlema.

Ettepanek: teha sotsiaalmaksu hüvitamise otsus tööandjale automaatselt.

4. Kaotada tarbetu auditeerimine

Majandustegevuseta haldusfirmad kulutavad aastas tuhandeid eurosid, aega ja energiat auditeerimisele.

Ettepanek: vabastada majandustegevuseta haldusettevõtted audiitorkontrolli kohustusest või muuta kohustus näiteks üle kahe aasta taguseks kohustuseks. Kaaluda auditikohustuse lävendi tõstmist väikese majandustegevuse mahuga ettevõtetele.

5. Digitaliseerida välistöötajate värbamise protsess

Töörände menetlemise protsess on keeruline, killustunud ja digitaliseerimata.

Ettepanek: luua ühtne ja automatiseeritud välismaalaste loamenetluse infosüsteem. See võimaldab välismaalastega seotud järelevalvet parandada ning riske vähendada.

6. Loobuda tarbetutest juhenditest

Ettepanek: kaotada ära tööandja kohustus koostada töövahendi kasutusjuhend ja tehtava töö juhend, kui sama eesmärki täidab töövahendi ohutusjuhendis/kasutusjuhendis ja riskianalüüs olev info.

7. Mitte karmistada jäätme- ja pakendiseadust Euroopaga võrreldes

Eesti jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu seab tootjatele Euroopa regulatsioonidest erinevad ja rangemad eesmärgid.

Ettepanek: loobuda ELi õigusest rangematest nõuetest.

8. Loobuda koormavast riskianalüüsist

Enam kui ühe töötajaga kollektiivis peab töökeskkonnaspetsialist korraldama töökeskkonna riskianalüüsi ja koostama tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks.

Ettepanek: kaotada nii riskianalüüsi kui spetsialisti määramise kohustus väiksemates kui 10 töötajaga organisatsioonides ja valdkondades, kus raske tööõnnetuse tõenäosus on madal.

9. Muuta töölepingu seadus paindlikumaks

Iga koormuse muudatus tuleb töölepingus vormistada ja see tekitab palju tühja tööd. Töölepingud sisaldavad suures osas kohustuslikke seaduses kirjas olevaid regulatsioone, mis peavad olema lepingus dubleeritud. Seaduse muutudes tuleb kõiki lepinguid muuta.

Ettepanek: vähendada töölepingu kohustuslikke elemente ja paindlikke tööaja kokkuleppeid.

10. Loobuda projektide korduvast auditeerimisest

Eurotoetustest tehtud projektide mitmekordne kontroll erinevate asutuste poolt tekitab tarbetut töökoormust ja ajakulu. Kontrollid ja auditid võivad tulla aastaid pärast tegevuste toimumist, mil projekti eest vastutajad on töölt lahkunud.

Ettepanek: vähendada järelevalvekoormust minimaalsele vajalikule tasemele.

11. Loobuda kestlikkuse aruandluse kohustusest

Kestlikkusaruanded on Eesti ettevõtjatele läinud juba maksma sadu tuhandeid eurosid, kuid nende kasu ja mõju on küsitav.

Ettepanek: muuta kestlikkusaruanded CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja CSDDD (Corporate Sustainability Due Diligence Directive) ning nende auditeerimine vabatahtlikuks.

12. Võtta palgadirektiiv üle minimaalselt 

Palga läbipaistvuse direktiivi juurutamine toob tööandjatele kaasa suure töö. Ametite ja palgavahemike määramine on keeruline.

Ettepanek: võtta direktiiv üle minimaalselt ja juba olemasolevaid andmeid kasutades, et ettevõtjad ei peaks täiendavat infot koguma hakkama.

Kogu laekunud ettepanekute ülevaate leiab aadressil www.employers.ee/halduskoormus