Tööandjate ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks

Eesti Tööandjate Keskliit tegi Siseministeeriumile ettepaneku Välismaalaste seaduse muutmiseks ja välismaalastest töötajate värbamise jätkuvaks leevendamiseks.

“Pole saladus ega üllatus, et Eesti seisab silmitsi akuutse töökäte puuduse probleemiga, nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka teised ettevõtlusorganisatsioonid on sellele korduvalt tähelepanu pööranud. Sügisel 2016 avalikustas Manpower Grupp üleilmse uuringu, mille kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat kõrgeimal tasemel. Koguni 40 protsenti tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust. Kõige enam on maailmas puudus oskustöölistest, nagu elektrikud, keevitajad, ehitajad jm. Seejärel IT-sektori spetsialistid. Järgnevad insenerid ja tehnikud,” kirjutas Tööandjate juhataja Toomas Tamsar Siseministeeriumile.

“Seega – Eesti ei ole probleemiga üksi. Iga inimene, kes oskab ja tahab tööd teha või on valmis oskusi omandama, on kogu maailmas kõrges hinnas. Võistleme mitte ainult talentide, vaid ka oskustöötajate pärast meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega.”

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Tegemist on Eesti arengu pikemaaegse küsimusega: kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, samal ajal elanikkond vananeb, siis kes maksab 25 aasta pärast seenioridele pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ning kogu riiki?

“Oleme välja arvutanud, et 2040. aastani väheneb Eestis erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal 5000 võrra. See teeb kokku üle 100 000 inimese. Erasektori töötajate arv, kelle tasutud maksudega peame otseselt üleval sotsiaalsektorit ja väikeste mööndustega avalikku sektorit, kahaneb 2040 aastaks 520 tuhandelt 420 tuhandeni. Nende arengute tulemusel  peab erasektori töötaja praeguse 1,6 inimese asemel 2040. aastal üleval kaht inimest,” kirjutas Tamsar.

Eesti Tööandjate Keskliit hindab Siseministeeriumi ja Valitsuse seniseid pingutusi Välismaalaste seaduse leevendamisel. Leiame, et sellega tuleb tingimata jätkata. Seetõttu esitame Välismaalaste seaduse (VMS) muudatusteks järgmised ettepanekud:

1. Sisserände piirarv

Teeme ettepaneku kaotada sisserände piirarvu nõue ehk jätta VMS-st välja §-d 113-115.

Sisserände piirarv on üks suurimaid takistusi kolmandatest riikidest töötajate värbamisel ja nõnda töökäte puuduse probleemi lahendamisel ja meie ettevõtete rahvusvahelistumisel. Eelmisel aastal sai kvoot täis enne aasta lõppu ja tänavu võib prognoosida kvoodi täitumist juba suvel. Tunnustame Siseministeeriumi senise tegevuse eest – hooajatööliste ja IKT sektori töötajate nn kvoodi alt väja arvamine oli kindlasti abiks, kuid tegemist on ühekordse ja lühiajalise lahendusega.

Arvestades, et Schengeni piires saavad ka kolmandatest riikidest pärit inimesed nagunii liikuda vabalt, ei täida kvoot tegelikult oma algset eesmärki kaitsta Eestit siia asuvate välismaalaste eest (ja iseküsimus on, kas see eesmärk on täna, ligi 20 aastat pärast kvoodi kehtestamist, üldse asjakohane) ja vaid takistab vajalike töötajate liikumist. Samuti ei pea me otsustarbekaks hakata piirarvu iga natukese aja tagant suurendama või üle vaatama sektoreid, keda taas kvoodi alt välja tõsta – see suurendab riigi halduskoormust ja vähendab tööandjate kindlustunnet.
Hirm, et sisserände piirarvu kaotamisega kaasneb välistööjõu massiline sissevool ja töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: oskustöötajate puuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele. Endiselt jääks alles Töötukassa loa nõue, mis tagab, et esmalt otsitakse vajalikke töötajaid Eestist ja Euroopa Liidust.

2. Töötasu suurus

VMS § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga.
Teeme ettepaneku asendada Eesti aasta keskmise brutopalga nõue sektori keskmise palga nõudega.  Lisaks teeme ettepaneku asendada Eesti keskmise palga nõue sektori keskmise palga nõudega ka välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korral.
Näeme positiivse muudatusena, et eelmise Välismaalaste seaduse muudatusega vähendati välistööjõule kehtestatud palgakriteeriumi senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga asemel vähemalt Eesti keskmise palgani. See ei ole siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla (nt ehitus, teenindus), kus on aga samuti suur tööjõupuudus. Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ca 35% töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.

3. Ajutiselt/lühiajaliselt Eestis töötavate kolmandatest riikidest pärit töötajate kandmine rahvastikuregistrisse

Mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste teenused on seotud rahvastikuregistriga, st, et teenuste saamiseks peab isik olema kantud rahvastikuregistrisse. See nõue kehtib näiteks perearsti nimistusse kandmisel, ühistranspordi soodustuste saamisel, kooli- ja lasteaiakohtade saamisel jm. Ajutiselt riigis viibivaid (lühiajaliselt töötavaid) välismaalasi aga rahvastikuregistrisse ei kanta. Samas on neil õigus avalikke teenuseid saada, kuna töötavad, maksavad makse ja panustavad Eesti riigi majandusse.
Teeme ettepaneku kanda ka lühiajaliselt Eestis viibivad välismaalased rahvastikuregistrisse, kui nad on registreeritud töötamise registris (TÖR).

4. Töötukassa luba ametikoha täitmiseks kolmandatest riikidest pärit töötajatega

Hetkel peavad Töötukassalt kolmandatest riikidest töötaja palkamiseks loa saamiseks olema täidetud järgmised nõuded:
a. töökohta ei ole võimalik täita kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega;
b. töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud nii tööturu olukorda arvestades kui ka töötukassa andmetele tuginedes.
Tööandjate keskliidu liikmed toovad aga välja, et tihti esineb olukord, kus nn kirjade järgi on vajalikku lihtsamate oskustega tööjtajaid küll Eestis olemas, kui tegelikult neid töid teha ei soovita ja tööle ei tulda. Ettevõtjad kurdavad, et hetkel on taotluses väljad, mille kohaselt saaks värvata ainult spetsialiste ja erikvalifikatsiooniga töötajaid. Reaalsus on aga see, et lihtsamate tööde tegijatest on töötlevas tööstuses suurem probleem.
Teeme ettepaneku leida viis, kuidas Töötukassas saaks paremini arvestada reaalse tööturu olukorraga: kui ametikohale on töötaja leidmisega raskusi hoolimata sellest, et tegelikult oleksid sellele ametikohale inimesed nagu olemas, lubada mingi perioodi järel palgata vajalik töötaja kolmandatest riikidest.

5. Reisimine elamisloa menetluse/pikendamise ajal

Teeme ettepaneku, et isik, kes on esitanud uue elamisloa või pikendamise taotluse, võiks saada taotleda Eesti Välisministeeriumist vahepealse perioodi reisimisvajaduste katteks viisat. Praegune seadusandlus seda ei luba: lubatakse küll Eestis viibida, aga reisida Schengenis mitte.

6. Tõestatud vajadusel osalise koormusega töötamise võimaldamine

Väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike tulnud töötaja ei saa vajadusel vähendada oma töökoormust ega minna palgata puhkusele – see on seotud nõudega maksta välistöötajale vähemalt Välismaalaste seaduses kehtestatud minimaalset palka. Antud kontekstis ei saa inimene hoolitseda näiteks raskelt haige pereliikme eest või osalise töövõime (ajutise) kaotuse korral töötada osakoormusega juhul, kui tema töötasu langeks alla nõutava piiri.
Ettepanek: Võimaldada tõestatud vajaduse korral vähendada välistöötajal ajutiselt töökoormust ja maksta sellel perioodilt vastavalt väiksemale tööpanusele ka siis, kui see jääb alla seaduses sätestatu.

7. Elamisloa taotlemine töökoha vahetamisel

Elamisluba antakse seoses konkreetse tööandjaga. Kui töötaja soovib vahetada töökohta ja asuda tööle mõne teise tööandja juures, tuleb taas elamisloa taotlemise protsess läbi viia.
Teeme ettepaneku viia sisse muudatus, et kui töötaja on Eestis elanud ja töötanud mingi kindla perioodi, ei pea ta tööandjat vahetades uuesti elamisluba taotlema.

8.  Suurinvestori investeeringud

Lisaks peame suurinvestori tähtajalise elamisloa puhul oluliseks võimalust investeerida nõutav summa mitmetesse äriühingutesse ja fondidesse, mis on ka riskide hajutamise põhimõtteid järgiv investeeringute puhul tavapraktika. Vajadusel võib sätestada maksimaalse arvu (näiteks 3 või 5).