Tööandjate ärikohting: Euroopa Liidu taasterahastuse jaotamisest
27. mail avaldas Euroopa Komisjon teatise, millega tehti ettepanek elavdada Euroopa majandust 750 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastuga ehk NextGenerationEU (järgmise põlvkonna Euroopa Liit). Eestile on sellest taaste- ja vastupidavusrahastust ettenähtud 1,1 miljardit eurot. NextGenerationEu raha on lisaks Euroopa pikaajalisele eelarvele, mis aastateks 2021-2027.a ette nähtud. Teisipäeval, 10. novembril jõudsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu pikaajalises eelarves kokkuleppele, mis tuleb nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikidel ametlikult heaks kiita.
11. novembril ärikohtingul rääkisime taasterahastust ehk 750 miljardi euro jaotamisest.
Katrin Höövelson, Euroopa Komisjoni majanduse elavdamise ja vastupanuvõime töörühm (RECOVER), kes andis ülevaate Brüsseli poolt vaadatuna, mis on Euroopa Komisjoni ootused ja kuidas nähakse ette majanduse taasterahastu rakendamist.
“ELi majanduse taasterahastu rakendub 1.jaanuarist 2021 ja väljamakseid on võimalik teha kuni 2026, luues täiendavalt SKP kasvu 2% võrra aastaks 2024 ja tekitades täiendavalt 2 miljonit töökohta. Taasterahastust on kohustus 37% vahenditest suunata rohepöördele ning 20% vahenditest digipöördele. Taasterahastuga on võimalus luua Euroopa juhtpiirkondi investeeringute ja reformide jaoks, millel on käegakatsutav kasu majandusele ja kodanikele kogu ELis. Need peaksid käsitlema probleeme, mis vajavad märkimisväärseid investeeringuid töökohtade loomiseks ja majanduskasvu suurendamiseks ning on vajalikud rohelise ja digitaalse ülemineku jaoks,” ütles Höövelson.
“Komisjon julgustab liikmesriike tungivalt esitama investeerimis- ja reformikavasid järgmistes valdkondades: keskkonnasäästlikud tehnoloogiad ja taastuvad energiaallikad; hoonete energiatõhusus; säästvad transpordi- ja laadimisjaamad; kiirete lairibateenuste kasutuselevõtt; avaliku halduse digitaliseerimine; andmepilvede võimsused ja hooldajate protsessorid; haridus ja digitaalsete oskuste toetamine,” sõnas Höövelson.
Euroopa Komisjon ootab liikmesriikidelt taaste- ja vastupidavuskavasid juba alates 15. oktoobrist, et alustada mitteametlikku dialoogi kavade koostamisel. Hiljemalt 30. aprilliks peavad kõikidel liikmesriikidel olema oma reformikavad Euroopa Komisjonile esitatud.
Triin Tomingas, Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakonna strateegia talituse nõunik, tutvustas ärikohtingul Eesti riikliku taaste- ja vastupidavuskava koostamise põhimõtteid.
“Taasterahastu maht Eestile on umbes 1,1 miljardit eurot, millest digipöördele (mh ettevõtete digitaliseerimine ja digilahenduste prototüüpimine) on esialgsetel arvutustel ette nähtud 221 miljonit eurot. Rohepöördele (raudtee, korterelamute tõhusus ja taastuvenergialahendused jm) on mõeldud 409,18 miljonit eurot, ettevõtete konkurentsivõimele ja ekspordivõimekuse arendamisele 40 miljonit eurot ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamisele 436 miljonit eurot. Eesti reformikava planeerimisel lähtutakse nii eelmiste aastate Euroopa Komisjoni riigipõhistest soovitustest, strateegia „Eesti 2035“, riiklikust kliima- ja energiakavast, majanduse elavdamise ekspertkogust ning erialaliitude ettepanekutest. Esialgne taastekava on plaanitud esitada Euroopa Komisjonile november-detsember ning alates 2021 jaanuar on planeeritud taastekava eelnõu täiendamine sotsiaalpartnerite sisendiga ning jätkatakse dialoogi Euroopa Komisjoniga,” sõnas Tomingas.
Triin Tomingas selgitas, et lisaks taasterahastule on käimas ka siseriiklikult teiste välisvahendite (uue ELi pikaajalise eelarve fondide) planeerimine ning plaanis on koostada ka üks suur üldine ülevaade, kus on välja toodud milliseid projekte plaanitakse ELi erinevate fondide raames rahastada.
Ettekanded ja materjalid:
Triin Tomingas, Eesti riikliku taaste- ja vastupidavuskava koostamise põhimõtteid
Katrin Höövelson, Euroopa Komisjoni ootused ja kuidas nähakse ette majanduse taasterahastu rakendamist
Euroopa Taastekava