Tööandjate aastakonverents keskendus välistööjõule
2. märtsil toimunud Eesti Tööandjate Keskliidu aastakonverents Tuulelohe lend 2016 keskendus ühele Eesti arengu hetke suuremale probleemile – tööjõupuudusele, ja kutsus alustama debatti selle üle, millist sisserändepoliitikat Eesti tegelikult vajab.
Konverentsil, mis kandis alapealkirja „Welcome to Estonia? Sisserändest paanikavalt“ oli põhifookus küsimusel, milline peaks olema riigi juhitud sisserändepoliitika ja keda me tegelikult siia ootame. Tööandjate hinnangul on viimane aeg pöörata debatt pagulaste küsimuselt Eesti tegelikule probleemile – Eestis jääb maksumaksjaid kiiresti vähemaks ning selle leevendamiseks vajame välistööjõudu.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli sõnul on praegu raske leida avalikkuse jaoks teravamat teemat kui sisseränne. „Emotsioonid on laes, arvamused on lootusetult polariseerunud. Raske on ette kujutada mõistlikku diskussiooni. Ometi me peame mõjukaima tööandjaid ühendava organisatsioonina oma kohuseks see debatt algatada, sest me näeme: teema ebapopulaarsuse tõttu on poliitikutel raske sellega ise välja tulla,“ ütles Kuuli. „Tööandjate aastakonverents on alati tõstatanud keerulisi, kuid olulisi teemasid.“
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul jääb Eestis tööjõudu ehk maksumaksjaid vähemaks aina kiirenevas tempos, sest sündivus on väike, rahvastik vananev ja väljaränne ületab sisserände. Töökäte puudus hakkab aga kiiresti mõjutama ettevõtjaid, kes ei saa oma tegevust laiendada või lahkuvad seetõttu sootuks Eestist. Kahanev maksubaas muudab keeruliseks riigi finantseeritavate avalike teenuste, nagu haridus, meditsiin, sotsiaalhoolekanne, infrastruktuur jm, kvaliteedi hoidmise.
„Välistööjõust rääkides ei pea me silmas pelgalt talente, vaid inimesi, kes oskavad ja tahavad tööd teha. Süveneva tööjõupuuduse probleemi ees seisab meist palju jõukamaid ja parema kliimaga riike, kes välismaalt töötajate värbamisega juba aktiivselt toimetavad. Seepärast ei ole meil enam küsimust, kas me vajame välistööjõudu, vaid et keda ja – mis kõige keerulisem – kuidas me nad Eestisse saame,“ ütles Tamsar.
Konverentsil jagasid ettevõtja vaadet ja kogemusi välistööjõuga Swedbanki Balti panganduse juht Priit Perens, ISSi juht Madis Kase ja G4S Eesti juht Priit Sarapuu.
Kuidas on olla välismaalasena Eestis? Oma loo rääkisid IT talent Carlos Johnson, vabakutseline ajakirjanik Stuart Garlick ja Venemaa kodanikuaktivist Jevgenia Tširikova.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets rääkis tööjõu sisserändest ja tööjõu vajadusest Eesti majanduse kontekstis. Meie hoiakute mõju majandusele analüüsis Teleporti asutaja Sten Tamkivi, kultuurimõjude üle arutles ajaloolane ja mõjukas ühiskonnategelane David Vseviov.
Õpime teiste riikide kogemusest. Dublini majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi teadur Merike Darmody rääkis, mida on Iirimaa immigratsioonist võitnud ja mida kaotanud. Kuidas Uus-Meremaa endale vajalikke töötajaid ääremaale meelitab, kõneles sealne immigratsionispetsialist Jeannie Melville.
Valitsuserakondade debatis küsis Kristen Michalilt (Reformierakond), Margus Tsahknalt (IRL) ja Jevgeni Ossinovskilt (SDE) teravaid küsimusi Märt Treier, kes püüdis jälile saada poliitikute tegelikule probleemile sisserände teemas. Avaettekande pidas peaminister Taavi Rõivas.
Konverentsi salvestust on võimalik vaadata SIIT.
Etekannete salidid on SIIN
Fotogalerii SIIN (fotod: Terje Lepp)