Tööandjad valitsusele: loobuge majutuse käibemaksu kiirkorras tõstmisest
Eesti Tööandjate keskliit soovitab mitte menetleda turismisektori plaanitud käibemaksumuutust kevadel kiirkorras ja samuti vajab analüüsi nii aktsiisimäärade tõstmine kui madalama dividendi tulumaksumäära kaotamine.
“Üksikud maksumuudatused võivad tunduda eraldiseisvana suhteliselt ohutud, aga koosmõjus teiste maksutõusudega tekitada siiski negatiivset mõju majandusele, vähendada investeerimiskindlust ja maksulaekumisi. Käibemaksu üldine tõus, aktsiisitõusud, majutusasutuste käibemaksu kiire kasv ja riiklik surve alampalga kiireks tõstmiseks võivad koosmõjus märkimisväärselt Eesti majandust kahjustada,” rõhutas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas (fotol) kirjas ministrile. “Eriti tugeva surve alla sattuvad maapiirkondade ettevõtjad, sh turismisektor, mis kaotab naabritega võrreldes olulisel määral oma atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Oleks lühinägelik ja rumal nende riskidega mitte arvestada.”
Probleemne on ka kiirustamine. Eelnõudele on küll lisatud seletuskirjad, mis sisaldavad ka esialgset mõjuhinnangut, kuid seatud kolme tööpäeva pikkune kooskõlastustähtaeg pole niivõrd suure mõjuga eelnõude puhul piisav. “Ettevõtjate sisuliseks kaasamiseks ja eelnõudesse süvenemiseks ning kvaliteetseks analüüsiks on selline aeg liiga napp,” märkis Aas.
Riigireform saagu tehtud enne uusi makse
Kuigi tööandjatd mõistavad, et riigi jooksvate kulude katmine pole laenurahaga pikaajaliselt võimalik, tuleks esmajoones alustada ka riigiaparaadi tõhustamisest ja kulude kontrollimisest, mitte maksude tõstmisest. Riigieelarve tasakaalu saavutamist peavad tööandjad riigipidamise jätkusuutlikkuse ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse seisukohast oluliseks, ometi on koalitsioonileppes oluliselt vähem tegevusi, mis majanduskasvu kiirendada aitaksid.
“Ettevõtjad tulevad maksutõusudega toime üksnes siis, kui ettevõtluskeskkond on usaldusväärne ja majanduskasvuallikate nagu kapitali, kvalifitseeritud tööjõu jm pakkumist õnnestub suurendada. Praegused trendid on vastupidised – õiguskeskkonna arengutega on isegi seaduseid ellu rakendavatel ametnikel raske sammu pidada, kapitali kättesaadavus halveneb ning ka tööjõu või hariduse osas pole uuel koalitsioon konkreetseid reforme kokku leppinud,” selgitas Aas. Innovatsioonile on koalitsioonileppes pööratud tänuväärselt suurt tähelepanu, kuid suure osa tööandjate jaoks võib väljakutseks kujuneda hoopis investeerimisvõime ja kvalifitseeritud tööjõu leidmine.
Tööandjate ettepanekud:
Mitte menetleda majutusteenuste käibemaksumäära muutmist kiireloomuliselt sel kevadel
Möödapääsmatu vajaduse korral luua majutusteenuste käibemaksuks uus maksuerand 9% ja 22% vahele
Turismisektor on äsja valusalt kannatanud nii koroonakriisi kui sõja kaudsete mõjude tõttu, millest taastumine alles kestab. Lisaks on suurem osa majutusteenustest müük välisresidentidele ehk teenuste eksport. Samal ajal, kui üldine kaupade ja teenuste käibemaks on ekspordil 0%, on plaanis majutusteenuste käibemaksu tõsta 9%-lt 22%-le.
Majanduskasvu soosiv oleks ekspordi madalam maksustamine, et seeläbi tuleks riiki rohkem raha ja ettevõtetel oleks võimalik müügimahtu suurendada välisturgude arvelt. Seda põhimõtet on rakendatud nii käibe-, aktsiisi- kui tollimaksusüsteemis. Kuna muudatus on ette nähtud jõustuma alates 2025. aasta jaanuarist ja muudatus on sektori jaoks väga olulise mõjuga, ei tohiks seda muudatust menetleda kiireloomulisena.
Kehtestada regulaarselt jaotatud kasumi tulumaksumäära tõstmiseks pikem üleminekuaeg, et mitte rikkuda õiguspärast ootust.
Regulaarse dividendimakse madalama maksumäära kaotamine (alates 2025. aastast) rikub oluliselt maksukeskkonna usaldusväärsust. Regulaarse dividendimakse madalama maksumäära kehtestamisega anti kontsernidele lubadus, et kasumit regulaarselt jaotades tekib neil võimalus rakendada 14%-list maksumäära. Madalamale maksumäärale tekib õigus, kui kasumit jaotatakse vähemalt kolm aastat järjest. Kuna 2023. aastal kasumit jaotanud ettevõtetel võis veel see perspektiiv silme ees olla, peaks see muudatus arvestama vähemalt kolmeaastase üleminekuperioodiga.
Eestile kahjuliku piirikaubanduse vältimiseks hinnata aktsiisimäärasid iga-aastaselt, vajadusel aktsiisimäärasid vähendades
Aktsiisimäärade 5%-ne tõus on ette nähtud kolmeks aastaks, kuid koalitsioonileppes lubatakse arvestada ka naaberriikide maksupoliitikaga, et vältida Eestile kahjulikku piirikaubandust. Kuna hetkel puudub usaldusväärne informatsioon Läti lähiaastate aktsiisipoliitika kohta, rõhutavad tööandjad vajadust aktsiisipoliitikat perioodiliselt üle vaadata ja vajadusel, kui piirikaubanduse risk on märkimisväärselt kasvanud, tõusutempot pidurdada.
Loe Tööandjate kirja ministrile siit.