Tööandjad valitsusele: indekseeritud kulude külmutamiseta riik rahandust korda ei saa

Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna peaministrile ettepaneku külmutada riigi indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni või need jäädavalt ümber kujundada. Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ja võib viia riigi maksejõuetuseni.

Liit soovitab indekseerimise ümber kujundada nii, et kulude kasv arvestaks tarbijahinnaindeksi (THI) või mõne muu indeksiga kõrval ka seda, kas majandus kasvab või langeb. Loe täismahus pöördumist siit (allalaetav .pdf fail).

„Kui valitsuse kulud kasvavad kiiremini kui majandus ja vajavad maksutõuse, tõstab see hindu ning inflatsiooni. Kui kulude kasv põhineb elukalliduse tõusul ja samal ajal suurendab elukallidust, tekib nõiaring, mis viib riigi kulude jätkuva kasvuni,“ rõhutas täna peaministrile ettepaneku saatnud Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. „Riigil on kulude katteks raha vaid siis, kui Eesti majandus on konkurentsivõimeline ja areneb ning ettevõtjad ja inimesed teenivad tulusid, mida maksude kaudu ümber jagada. Eesti majandus langeb aga mitmendat aastat, kuid riigi kulutused on indekseerimise tõttu jõuliselt kasvamas.”

Poliitikud on riigi kulude kasvu põhjendanud ennekõike kaitsekulude tõstmisega. Kuigi sellesse valdkonda on põhjendatult lisaraha ka suunatud, siis viimastel aastatel on kulukasvu vedanud indekseeritud ja erakorraliselt kerkinud sotsiaal- ning tervishoiukulud. Majanduskasvu puudumisel on üle võimete kulutamist rahastatud laenamise ja maksutõusudega.

„Majanduskasvuks on ettevõtjatele vaja investeerimiskindlust, kuid pidevalt kasvav maksukoormus seab kahtluse alla uute investeeringute tasuvuse,“ selgitas Eesti Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. “Kuigi peaminister on lubanud, et enne järjekordseid Riigikogu valimisi rohkem uusi makse ei kehtestata, ei tundu maksukoormuse senisele tasemel püsimajäämine valitsussektori kulude kasvu ja poliitiliste otsuste tõttu ei piisavalt veenev ega kindlust sisendav.” Eesti maksukoormus tõuseb tänavu 35,8%ni SKPst ehk märkimisväärselt kõrgemaks arenenud riikide (OECD) keskmisest.

Selleks, et nii praegusel kui järgmistel valitsustel oleks võimalik maksukoormust säilitada või vähendada, tuleb Tööandjate hinnangul avalikke kulutusi otsustavalt piirata ja neid senisest erinevalt planeerida.

1. Riigi kulud saavad jätkusuutlikult kasvada üksnes majanduse kasvades.

Valitsussektori kulud on viimasel kuuel aastal ehk kriiside eelse tasemega kasvanud ca 70% ehk oluliselt kiiremini kui majandus, mille kasv samal perioodil oli ca 45%. See tõstis riigi võlakoormuse 24%ni SKPst ehk Eesti maksumaksja tasub tänavu riigivõla intressideks ca 300 miljonit eurot. Kogu intressikulude tõusu katteks vajaminev raha tuleb võtta lisaks täiendavate maksude kehtestamisele muude ühiskonnale vajalike kulude arvelt.

2. Kulude kasvu veavad sotsiaal-, mitte kaitsekulud

Kõige suurema osa kogukulude kasvust võrreldes kriisieelse ajaga annavad sotsiaalkulud (31%) ja tervishoid (17%). Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseeritud pensionikulude kasv, mille jätkusuutmatust süvendavad veelgi erakorralised tõusud. Maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud riigikaitsekulud on kasvult alles neljandal-viiendal kohal (12%).

3. Kulude indekseerimist tuleb muuta

Riigieelarve tasakaalu viimiseks tuleb muuta kulude indekseerimist ja indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni külmutada või nende põhimõtted jäädavalt ümber kujundada. Näiteks selle aasta eelarvekulusid suurendas indekseerimine 500 mln euro võrra ja aastatel 2019-2025 on üle võimete kulutatud 2,5 miljardit eurot. Jõuliselt kasvavaid kulusid tuleb ohjeldada, et väljuda kulude kasvu nõiaringist.

Peame mõistma, et Eesti on hetkel stagflatsioonis ehk majandus langeb kolmandat aastat, kuid töötajate puuduse ja maksutõusude mõjul hinnad jätkavad kasvu ning neis tingimustes pole valitsuse kulutuste sidumine palga- või hinnakasvuga jätkusuutlik. Majandusseisaku olukorras ei ole kasvavaid kulutusi võimalik ühel hetkel katta ka täiendavate maksutõusudega. Analüütikute hinnangul ei pruugi stagflatsioon kiiresti mööduda. Eestile on see uus olukord ja sellega hakkama saamiseks tuleb senine poliitika üle vaadata.