Tööandjad: tööturu probleemide lahendamiseks peavad silotornid koostööle asuma
Peamine probleem on selles, et tööturg ei olegi tegelikult nagu kellegi asi ja ministeeriumite nn silotornid ei suuda teha piisavalt koostööd, kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Riigikontrolli aastaraportit, milles juhitakse tähelepanu Eesti tööturu struktuursetele probleemidele.
“Ametlikult on tööturg Sotsiaalministeeriumi vastutada. Samas on sel tihe seos hariduse ja ettevõtluse küsimustega. Kuid tuleb tõdeda, et silotornid ehk eri ministeeriumid ja nende haldusalad ei suuda Eestis piisavalt heal tasemel koostööd teha ning igaüks toimetab pigem omaette. Loodan, et Riigikontrolli tähelepanekud aitavad selle teema tõsta ka peaministri ja Riigikantselei fookusesse,” kommenteeris Tamsar.
Enamikule probleemidest, mille Riigikontroll oma aastaaruandes tööturu kohta välja toob, on Eesti Tööandjate Keskliit viidanud ka 2014. aasta sügisel valminud Tööandjate manifestis ja välja pakkunud ettepanekud lahendusteks.
Tööandjad leiavad, et hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja töötajate oskuste vastamiseks ettevõtete vajadusele peab tööandjate ja õppeasutuste koostöö muutuma normiks. Kutsehariduse ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks on oluline töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe juurutamine. Samuti peab praktika ja praktika juhendamine saama riigi poolt kestliku toimemehhanismi – täna on see paljuski juhustes kinni, millisesse ettevõttesse õppur praktikale satub ja kas ta seal ka tegelikult oskusi omandab. Tootlikkuse tõstmiseks tuleb otsustavalt tõsta reaal- ja loodusteaduste, insener- ja tehniliste erialade osakaalu kõrghariduses. See hõlmab ka riigi finantseeritava hariduse kohandamist nii, et see vastaks Eesti tööturu vajadustele.
Samuti leiavad Tööandjad, et Töötukassa reserve, mis täna valitsuse otsusega seisavad ja on riigieelarve tasakaalus hoidmise tehniliseks instrumendiks, tuleb kasutada ennetavaks ümberõppeks neile inimestele, kel täna on küll töökoht, kuid kellel puudub kutse või kelle töökoht ilmselt mõne aja pärast kaob.
Riigikontroll avalikustas 23. novembril aastaraporti, milles nimetab kõige olulisemateks Eesti arenguriskideks vähest tootlikkust ja tööturu struktuurseid probleeme. Riigikontroll heidab valitsusele ette, et majandus- ja ettevõtluspoliitika ei kujunda tööturunõudlust sihipäraselt ja et puudub selgus, millist tööjõudu, kui palju ja kuidas tuleks koolitada, et oluliselt paraneks tööjõu tootlikkus. Lisaks teeb valitsus riigikontrolli hinnangul ettevõtluse regionaalsel ergutamisel ja töökohtade loomisel liiga hilja ja liiga vähe.
Samuti on raporti kohaselt puudulik valitsuse info tööjõu pakkumise suunamiseks. Tööjõuvajaduse prognoosimist on aastaid alatähtsustatud ning valitsuse aktiivsed tööturumeetmed ei suuda tuua lahendust tööturu struktuursetele probleemidele. Töötute teadmised ja oskused ei vasta tööturu vajadustele, samas ei panusta Töötukassa pakutavad teenused oluliselt töötute kvalifikatsiooni kasvu. Tööpuuduse piirkondlikele probleemidele pole suudetud pakkuda toimivat lahendust.
Riigikontrolli soovitused on võtta valitsusel tööturu struktuursed probleemid eraldi tähelepanu alla, leppida kokku, milliseid töökohti tahame vähendada ja mida suurendada, töötada välja korralik tööjõuvajaduse prognoos, vähendada õpingute katkestamist konkreetsete meetmete abil ja muuta tööturuteenuseid nõnda, et need arvestaks ka regionaalseid eripärasid.