Tööandjad toetavad pikaajaliste haiguslehtede ajal töötamist

Riik plaanib lubada kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormuse või kergemate tööülesannetega ning saada töötasu. Muudatuste eesmärk on saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.

„Selle plaani põhimõtet tööandjad toetavad,“ kommenteeris Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. „Terve inimene on ühiskonna ja majanduse alus ning süvenevas tööjõukriisis on oluline töövõime kadu ennetada. Endaga hakkama saamine on tähtis nii inimesele endale, aga ka ühiskonnale, kui selle liikmed saavad kauem tööturul toimetada.“

Samas tahavad Tööandjad kaaluda läbi kuritarvitamise riskid ja võimalikud kulud riigile ning tööandjatele. Kuna tervishoius on niigi alati rahaliselt kitsas, peab kõikide uute teenuste ja muudatuste juurutamisel olema eriti hoolikas.

Muutus puudutab 17 000 töötajat

Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 kauem kui 60 päeva haiguslehel olevat töötajat. Nendest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks töötukassa toetavaid teenuseid. Lisaks plaanib riik teatud tingimustel ettevõtetele töötaja palga tasumist Tervisekassa eelarvest.

Eelnõu üks välja töötajatest, sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuspoliitika juht Lii Pärg märkis ERRile, et seni on süsteem hakanud tegelema püsiva töövõimetusega siis, kui kahjud on juba tekkinud. Tegu on esimese sammuga ennetamise suunal. Pikaajalisel haiguslehel töötamine on töötajale ja ka tööandjale vabatahtlik, kuid võib vajada eriarsti või töötervishoiu arsti suuniseid.

Töövõimetuse ennetamise süsteem käivitub 1. aprillist 2024. aastal ja selle ellu viimist rahastatakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi rahast.

Seaduseelnõu ja selle mõjuanalüüsiga saab tutvuda siin eelnõude infosüsteemis.