Tööandjad tervitavad tervisekulude vabastamist erisoodustusmaksust
Valitsus otsustas oma 27. aprilli kabinetinõupidamisel riigi eelarvestrateegia 2017-2020 raames vabastada tööandja alates 2018. aastast erisoodustusmaksust juhul, kui ta toetab kuni 400 euroga aastas oma töötaja liikumisharrastusi ja tervise edendamist.
Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel vabastatakse tööandja erisoodustusmaksust, kui ta toetab kuni 100 euro eest kvartalis oma töötaja regulaarset treeningharrastust või spordisaali kasutamist. Samuti käivad maksuvabastuse alla töötaja rahvaspordiürituste osavõtutasud, kulud olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks ning taastusravi ehk näiteks füsioterapeudi või tegevusteraapia teenuse kasutamine.
Eelnõu järgi ei käi vabastuse alla spordivarustuse soetamine. Samuti ei ole maksuvabastust lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele või ühest kvartalist teise, kui soodustus kasutamata jäi.
Lisaks otsustas valitsus juba 2017. aastast käsitleda tööandja poolt vabatahtlikult makstavat ajutise töövõimetuse hüvitist haiguse 2.-3. päeva eest sotsiaalmaksuga maksustamisel sarnaselt 4.-8. haiguspäeva eest makstava hüvitisega. See tähendab, et kui tööandja peab vajalikuks ja võimalikuks töövõimetushüvitise maksmist juba töötaja 2. haiguspäeval, saab ta seda teha sotsiaalmaksuvabalt.
Eesti Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on keskliit selle nimel aastaid tööd teinud, et töötajate tervisesse investeerivaid tööandjaid selle eest erisoodustusmaksuga ei karistataks. Ehkki Tööandjate hinnangul peaks maksu alt vaba olev summa olema kolm korda suurem ja tervise edendamise alla käivate võimaluste ring laiem, on tegemist väga olulise sammuga.
“Tööandjal peab olema võimalik toetada oma töötajate tervise heaks tehtavaid ennetavaid tegevusi, nagu sportimine, massaaž jne, et hoida ära tekkida võivaid terviseprobleeme, mis läheksid kokkuvõttes oluliselt kulukamaks nii riigile, tööandjale kui ka töötajale endale. Arvestades süvenevat tööjõupuudust, aina kaugemale nihkuvat pensioniiga ja vähenenud töövõimega inimeste tööturule toomist, on töötaja füüsiline ja vaimne tervis olulisem kui kunagi varem. Riik ei tohiks teha takistusi ettevõtjate soovile sellesse investeerida,” ütles Tamsar.
Lisaks tegi keskliit ettepaneku võimaldada tööandjal tasuda töötajatele osutatud tasuliste tervishoiuteenuste eest, seda tööjõumaksudega maksustamata ja ilma piirmäärata. Ehk et kui tööandja on sellise nõusoleku andnud, on töötajal võimalik vajadusel saada kiiret arstiabi ilma järjekorras ootamata või siis saada arstiabi, mida Haigekassa (täielikult) ei kompenseeri. Millises mahus tööandja seda võimaldab, peab olema tööandja otsustus. Tervishoiuteenuste all peame siin silmas neid, mida osutavad tervishoiuasutused ja mis on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Selline regulatsioon annab tööandjatele võimaluse hüvitada töötajate jaoks olulisi tervisekulusid. Samuti annaks see täiendust tervishoiu rahastamisele.
Eelmisel aastal maksti terviseedendamise erisoodustuselt kokku 2,3 mln eurot sotsiaal- ja tulumaksu. Otsene mõju riigieelarvele on selle kadumine. Kui senisest rohkem tööandjaid saab erisoodustuse kaotamise tõttu motivatsiooni panustada töötajate tervisesse, siis selle mõju riigieelarvele on pigem positiivne ja parema tervise läbi saab pikemas perspektiivis vähendada Haigekassa eelarvepuudujääki, mis 2015. aastal oli 19 mln eurot, leiab Eesti Tööandjate Keskliit. Täiendava tulu riigieelarvesse võib tuua ka tervishoiu- ja sporditeenuste käibemaksu suurem laekumine, mis tööjõumaksude laekumise vähenemist kompenseeriks.
Tervishoiuteenuste ostmisel riiklikest raviasutustest kasvaks nende tulubaas ja seeläbi väheneks taas surve Haigekassale ning kaudselt saaksid kasu ka need patsiendid, kelle taastusravi või terviseuuringuid tööandja ei toeta.