Tööandjad soovitavad laiendada terviseedenduse maksuvabastust
Riigikogu rahanduskomisjon saatis teisele lugemisele tulumaksuseaduse eelnõu, millega on muuhulgas plaanis vabastada tulumaksust riigieelarvest füüsilisele isikule makstav lasterikaste perede kodutoetus ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetus ning sätestada, et täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene, kui laps saab toitjakaotuspensioni. Need on muudatused, mis on tehtud ajendatuna peamiselt õiguskantsleri ettepanekust ebakõlade või vigade parandamiseks tulumaksuseaduses.
Tööandjad juhtisid rahanduskomisjoni tähelepanu sellele, et tulumaksuseaduses on veel üks ebakõla, mis tuleks lahendada.
Nimelt jõustus 2018. aastal maksuvabastus 400 euro ulatuses tööandja kulutustele peamiselt spordile, taastusravile ja psühholoogile ning tööandja ravikindlustusele. Need on olulised muudatused, mis võimaldavad vabatahtlikkuse ja võimekuse alusel tööandjate panust töötervishoidu suurendada. Lisaks on maksuvabad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud kohustuslikud tööandja kulutused. Maksuvabastus on terviseedendust organisatsioonides edukalt populariseerinud. Kahetsusväärselt ei saa tööandjad endiselt maksuvabalt töötajatele otse kompenseerida nende ravikulusid. Nt ravimite või hambaraviarvete kompensatsioonile lisandub 66,25% tulu- ja sotsiaalmaksu, mis teeb need väga kulukaks. Ainus võimalus seda teha on läbi erakindlustuse 400 euro piires muude kulude (sport, taastusravi vm) asemel, juhul kui kompenseeritav kulu kvalifitseerub kindlustusjuhtumiks ja vastab muudele kindlustustingimustele.
Süsteemi puudusele viitab ka asjaolu, et vaatamata maksusoodustuse jõustumisele ja spordikulude kompensatsiooni populaarsusele jätkas leibkondade omaosalus tervishoiukuludes kasvu, ulatudes 2018.a 430 miljoni euroni ehk 25%ni tervishoiukuludest. Suurima osa inimeste endi kaetavatest tervisekuludest moodustasid kulutused ravimitele (35%), hambaravile (28%), õendusabile (16%) ja muu eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule (11%). Tööandja tervisekulude maksusoodustus peaks katma ka need kululiigid, et lisaks ennetusele oleks kaetud ka töötajate ravisse panustamine.
Seetõttu on tööandjad teinud ettepaneku lisada olemasolevatele eranditele erisoodustusest tulumaksuseaduse §48 erisoodustuse erandina tööandjate kulutused (vähemalt) tervishoiuteenuste nimekirjas või ravimiregistris olevatele teenustele ja kaupadele. Muudatuse tulemusena laieneks tööandjate võimalus töötajaid motiveerida ja nende tervisesse panustada. Tervemad ja motiveeritumad töötajad suudavad rohkem panustada ja tootlikumad olla ning tervishoiusektor saaks lisarahaga parandada teenuste kvaliteeti kõigi patsientide jaoks.
Tööandjate terviklikku seisukohta saab lugeda siit.