Tööandjad: palgalõhe lahendamiseks tuleb teada selle põhjuseid

Tööandjad on skeptilised värske direktiivi suhtes, mis puudutab palkade info avalikustamist. See toob millegi lahendamise asemel tööandjaile juurde tarbetuid uusi kohustusi.

Postimees kirjutab täna, et Euroopa Parlament kiitis heaks palkade avalikustamise direktiivi, mille eesmärk on lihtsustada töötasu võrdlemist ja soolise palgalõhe kaotamine. Kuigi töötajate individuaalsete palkade avaldamise kohustust sellega ei kaasne, peaksid uute reeglite järgi olema tööandja palgastruktuurid võrreldavad ning põhinema sooneutraalsetel kriteeriumidel, hindamissüsteemidel ja klassifikatsioonil.

Artiklis kommenteerib ka Tööandjate keskliidu nõunik Piia Zimmermann:

Soolist ja ka muud diskrimineerimist tööandjad taunivad. Tasustamisel loevad töötaja oskused ja teadmised ning tema poolt loodav väärtus organisatsioonile.

Konkreetse plaani osas oleme skeptilised, mis millegi lahendamise asemel loob juurde uusi probleeme ja tarbetuid kohustusi ettevõtetele.

Nimelt on palgalõhe põhjustest osa teada ja osa mitte. Eesti palgalõhe üheks peamiseks põhjuseks on asjaolu, et naised ja mehed valivad sageli erinevaid erialasid. Naiste seas on ülekaalus näiteks sotsiaal-ja tervisevaldkond, mis on ka vähem tasustatud. Seevastu meeste seas näiteks tehnoloogiasektor, mis on suure tööjõupuuduse ja sellest tingitud palgakasvu tõttu kõrgemalt tasustatud.

Selle järgi tuleks tööturul ebavõrdsuse vähendamiseks suurendada näiteks inimeste mobiilsust erinevate valdkondade vahel, parandada keele- ja digioskuseid ning tõsta kvalifikatsiooni. Oma osa sellest on kindlasti ka kultuuri küsimus, kuid selle lahendamisel läbi regulatsiooni on ka negatiivseid tagajärgi (näiteks negatiivne eelarvamus nö kvoodi alusel määratud nõukogu liikmetesse). Eesti avalike teenistujate palgad on juba aastaid avalikud, kuid palgakäärid on endiselt ka seal. Tõsi, väiksemad kui mujal.

Samas on Eesti palgalõhest enamus ehk 60% seletamatu. Seetõttu peaks välja selgitama palgalõhe põhjused ja tegelema juurprobleemiga, mitte karistama ettevõtteid järjekordse kohustusega.

Seetõttu oleme ka konkreetse algatuse osas skeptilised. Pole ka teada, mida loetaks piisavaks põhjuseks lävendit ületavale 5% palgalõhele ja kas see arvestab inimeste tegelikku suhtumist, kvalifikatsiooni või tulemuslikkust. Palgaandmetest ei saa automaatselt järeldada, et ettevõttes on tegemist diskrimineerimisega.

Loe pikemalt Postimehest.