Tööandjad majanduspoliitikast: plaan on hea, viime selle nüüd ellu
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt majanduspoliitika sõnastamist. Samas rõhutab Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas, et oluline on ka sõnastatu ellu viimine, et see sarnaselt mitmetele arengukavadele tolmu koguma ei jääks.
„Seda peaks tajuma valitsuse ühise plaanina, mis on oluline kõikidele ministeeriumidele ja poliitikutele. See eeldab konkreetse tegevus- ja ajakava kokku leppimist ning vastutuse võtmist,“ märkis Aas MKMi sõnastatud majanduspoliitikale saadetud tagasisides.
Keskliit juhib tähelepanu, et mitmed tegevused majanduspoliitikas toetavad üksteist ega ole eraldivõetuna tulemuslikud. Näiteks on madal haldus- ja maksukoormus ning usaldusväärne ettevõtluskeskkond oluline ka ekspordi arendamiseks, välisinvesteeringute ja innovatsiooni toetamiseks.
Samuti on arenguks ja ettevõtluseks oluline piisavalt vajalike oskustega töötajate olemasolu, mis on dokumendis väga hästi sisustatud. Vajalike oskustega töötajate puudus on nimelt ettevõtete ja seeläbi ka riigi heaolu kasvu tagasi hoidnud ning see probleem tegutsemata üksnes süveneb.
Majanduspoliitika kese olgu konkurentsivõime
Tööandjate keskliit esitas plaanile ka oma ettepanekud, et dokument saaks komplektsem ja konkreetsem. Näiteks tuleks tööandjate hinnangul lähtuda põhimõtetest, et ühtegi Euroopa Liidu direktiivi ei võeta üle rangemal või koormavamal moel ja enne uute regulatsioonide loomist kaalutakse, kas kõikide ettevõtete koormamine tegelikult probleemi lahendab.
Ettevõtjaid koormava aruandluse üks eesmärk peaks olema valdkondade läbipaistvuse suurendamine ehk bürokraatiast võiks olla ettevõtlusele kasu mõistliku ja võrreldava analüütika kaudu. Näiteks tuleks mõõta, kui mitu aruannet ja andmevälja on suudetud kokku hoida.
Välisinvesteering vajab stabiilsust
Majanduse arengut on tagasi hoidnud ka pikad loamenetlused. Selle probleemi lahendamiseks ja põhjuseta venitamise vältimiseks tuleks tõsta lube menetlevate ametnike kompetentsi nii riigi kui omavalitsuse poolt. Samuti saab mõõta menetluste aega, ametnike arvu menetluste arvu suhtes jne.
Eesti majandusarengu suur väljakutse on töötleva tööstuse arenguhüpe ja tootlikkuse kasvatamine ning selle saavutamiseks vajalikud sammud riigi poolt peab täpsemini sõnastama. Kui nimetatud arenguhüpet ei saavutata, on sel suur sotsiaalmajanduslik mõju.
Kuna välisinvesteeringuid toetav ettevõtlusruum eeldab stabiilset maksupoliitikat, soovitavad tööandjad hoida maksukoormus alla 34% SKPst. Lisaks maksudele ja tööjõukulude tasemele tasuks mõõta (kasvõi projektipõhiselt) ka muude ettevõtluskulude taset, nt keskkonnatasud, aktsiisid, tegevuslubade saamisega seonduvad kulud jm halduskoormust.
Loe kogu Tööandjate tagasisidet siit. Lisaks eelpooltoodule kommenteerisid tööandjad veel ESG ja rohepöördega seonduvat, hariduses vajalikke samme, tuleviku majanduskasvu mootoreid, ringmajandust, energeetikat ja riigi investeeringuid ning riigihankeid, aga ka riigi tegevuste analüüsi ja vähendamist.
“Tuulelohe lend 2024”: konkurentsivõime ja majanduskasv
Eesti majanduse konkurentsivõime kasvule keskendub Tööandjate majanduskonverents “Tuulelohe lend 2024”, mis toimub 14. märtsil Hilton Park Tallinna konverentsikeskuses.
Konverents toob lavale mõjukad ettevõtjad ja tunnustatud tippjuhid. Üles astuvad Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, Ragn-Sells tegevjuht ja Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, Läti lennufirma Airbaltic juht Martin Gauss, Graanul Investi asutaja ja Biofuel juhatuse esimees Raul Kirjane, EISi juht Kati Kusmin, majandusteadlane Urmas Varblane, Skeleton Technologies asutaja ja juht Taavi Madiberk, Sunly juhatuse liige ja finantsjuht Lili Kirikal, Eften Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas, Põhjamaade Investeerimispanga peadirektor André Küüsvek, Wise´i Eesti ja Ühendkuningriigi juht Lars Trunin, OIXIO Grupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo, EBSi rektor Meelis Kitsing, Bolti asutaja ja juht Markus Villig, aasta ettevõtte Icosagen Cell Factory asutaja Mart Ustav, Milremi asutaja Kuldar Väärsi ning mitmed teised.
Konverentsi juhivad Liisu Lass ja Johannes Tralla.
Vaata programmi ja taga oma osalus konverentsi kodulehelt.