Tööandjad koalitsioonileppest: kriitilised küsimused on vastamata
Kuigi värskest Reformierakonna ja Eesti200 koalitsioonileppest leiab mitmeid majanduse arenguks olulisi ja vajalikke samme nagu näiteks töötajate puuduse leevendamine, bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine, siis vastamata jääb küsimus, mida teeb valitsus riigi rahanduse korrastamiseks.
Tööandjad on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et valitsussektori kulud on viimasel kuuel aastal ehk kriiside eelse tasemega võrreldes kasvanud ca 70% ehk oluliselt kiiremini kui majandus, mille kasv samal perioodil oli ca 45%. Suurima osa kogukulude kasvust annavad seejuures sotsiaalkulud ja tervishoid ning sotsiaalkulusid on kasvatanud eelkõige indekseeritud pensionikulude kasv. Riigi kulude kasv ületab majanduskasvu ka sel ja järgmisel aastal.
Kulude katmiseks on riik võtnud laenu sellise tempoga, mis on teinud Eestist Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvava võlakoormaga riigi. Samuti on riik kehtestanud uusi makse või tõstnud olemasolevaid, mis omakorda on tõstnud hindu. See kõik on võimendanud väliskeskkonna ebakindlust.
Poliitikud on rõhutanud, et kontrollimatu kulu kasvu põhjuseid ehk indekseerimist nad muuta ei plaani. Majanduse arenguks ja ühiskonna heaolu kasvatamiseks on aga hädavajalik teada, mida selleks teha plaanitakse.
Lisaks eeldavad uue koalitsioonileppe mitmed lubadused samuti jätkuvat kulutuste kasvu. Olgu selleks näiteks maatuule energiatootmise toetamine, hariduse kättesaadavuse suurendamine ja võrdsustamine, taskukohase eluaseme tagamine noortele, pensionide indekseerimisega vanal kujul jätkamine, automaksu soodustused jne.
Kaitsekulude suurendamist tööandjad toetavad, sest see on praeguses julgeolekuolukorras hädavajalik. See aitab suurendada nii siinsete inimeste kindlustunnet, kui näidata Eestit atraktiivse ja turvalise riigina ka välisinvestorile, kes siia oma ettevõtte rajaks või juba siin tegutsevat ettevõtet laiendaks.
Kaitsesse senisest enam investeerimine tähendab aga, et riik peab teistest valdkondadest otsustavalt kulusid kokku hoidma ehk vajadusel kärpima, reformima ja seniseid tegevusi üle vaatama ning vajadusel loobuma. Otsustavat plaani selleks koalitsioonileppest paraku ei leia.
Kuni valitsus pole otsustanud eelarvepuudujäägiga võrreldavas mahus kärpeid, ei ole maksurahu lubadus usutav. 2025. aastal rahastab maksumaksja ainuüksi valitsussektori võla intressimakseid 300 miljoni euro ulatuses ehk rohkem kui automaks esialgsel kujul riigikassasse raha juurde oleks toonud. Ettevõtjaid muudab ärevaks teadmine, et see kulu jätkab kasvamist ja tähendab võimalust, et tulevikus kehtestatakse täiendavaid makse.
Riigi võimekus maksta pensioneid ning palku arstidele ja õpetajatele, investeerida kultuuri ja kaitsta riiki sõltub konkurentsivõimelisest ning arenevad majandusest. Kui ettevõtted arenevad ja loovad töökohti, siis laekub ka riigi maksutulu.
Seetõttu peaks majanduskasvu soodustavad ja tagavad tegevused oluliselt enam ambitsioonikamad olema kui need praegu on. Vajalike oskustega töötajate puuduse lahendamine, teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni soodustamine ning energiahinna fookusesse võtmine on koalitsioonileppes küll märgitud, kuid nende otsuste elluviimisest oleme veel kaugel.
Paljud lubadused hariduse valdkonnas on kulukad ja hariduse tööturule vastavuse suurendamise lubadus mõjub tööandjale seepeale veidi sisutühjalt. Halduskoormuse vähendamisega on valitsuse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda muljetavaldavalt edasi liikunud, kuid regulatsioone tuleb iga päev juurde ja ka kohustuste lisandumise tempot on tarvis maha võtta.
Kui riigirahanduse korrastamine ja majandusareng ei saa valitsuselt väärilist tähelepanu ja otsustavaid samme, tähendab see järgmiste, 2027. aastal toimuvate parlamendi valimisteni kaotatud aega. Kuna Eesti majanduse konkurentsivõime on pikast kriisist kahjustada saanud ja hinnatõus mõjutab inimeste heaolu, siis sellist aja kaotamist me endale lubada ei saa.
Seetõttu kutsuvad tööandjad parempoolsetest erakondadest koosnevat valitsust üles korrastama riigi rahandust ja astuma otsustavaid samme majanduskasvu heaks. See aitab vältida seda, et oleme enne järgmisi parlamendivalimisi 2027. aastal olukorras, kus ainus võimalus riigi rahandusliku olukorras päästmiseks on maksude tõstmine. Eesti majandus ja ühiskond järjekordset maksutõusulainet ära ei kannata.