Tööandjad: keelenõuded vajavad ülevaatamist

Arvestades Eesti suurt tööjõupuudust, on Eesti Tööandjate Keskliit seisukohal, et keelenõuded tervikuna vajaksid ülevaatamist ja kaasajastamist, kirjutasime haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile kommentaariks keelseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele.

Nimelt on praegu mõningatele ametikohtadele töötajate palkamisel takistuseks keeloskuse nõue juba enne tööle asumist. Juhul, kui eeldatavalt madalapalgaliste töötajate jaoks muuta eesti keele eksam kolmandast korrast tasuliseks (nagu nähakse ette väljatöötamiskavatsuses), on sellesse sihtgruppi kuuluvatel inimestel veel raskem tööd leida ning tööandjatel keeruline neid palgata.

Kaaluda võiks lahendust, kus vajalik keeleoskus tuleb omandada (või seda kontrollitakse) mingi aja jooksul pärast töölepingu sõlmimist. Sellisel juhul oleks töötaja kindlasti rohkem motiveeritud keelt õppima ning võimalusel ka tööandja vastavad koolituse kulud tasuma.

Lisaks eeltoodule avaldasid Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed arvamust, et teenindussektoris võiks keelenõudeid üldiselt leevendada. Mõnedel ametikohtadel (nt. hotelliteenindajad) ei ole eesti keele oskus praktiliselt oluline.  Samas, kui keelenõudeid leevendada, muutub eestikeelse teeninduse pakkumise võimekus konkurentsieeliseks.