Tööandjad: kasumimaks peab olema ajutine, nagu poliitikud lubavad

Eesti üks väheseid konkurentsieeliseid teiste arenenud majandustega võrreldes on olnud meie maksusüsteem. See on meelitanud siia investeeringuid ja aidanud majandusel areneda ning seeläbi ühiskonnal jõukamaks saada. Kasumimaksu kehtestamine kahjustab seda trumpi oluliselt.

Seetõttu on kriitiliselt tähtis, et täna avaldatud otsuse puhul oleks tegemist tõesti ajutise lahendusena aastateks 2026-2028. Täpselt nii nagu poliitikud on lubanud.

Kuna kokkuleppest üldsust teavitada on lihtsam kui täiesti uut taksi ellu viia, siis ei tea me täna veel, milliseks kujuneb selle hind Eestile – kui kalliks ja keeruliseks kujuneb selle haldamine riigile ja ettevõtjaile ning kui palju maksutulu päriselt laekub. Ettevõtjate ootus on siin ühene – maksu kogumine peab olema lihtne ja säästlik ning sellega ei tohi tekkida juurde oluliselt bürokraatiat ega sundi palgata kümneid inimesi nii era- kui avalikus sektoris.

Maksude kogumine on aga riigi rahanduse üks pool. Teine pool on riigi kulude kontrolli alla võtmine ja kärpimine. Kui meil on väidetavalt nii keerulised ajad, mille nimel tuleb kahjustada meile seni kasu toonud maksusüsteemi, siis seda sammu saab õigustada üksnes siis, kui sellele järgnevad ka otsustavad reformid, ümberkorraldused ja kärped, mis riigi kulud kontrolli alla võtavad.

Raha peale valamine üle võimete elamisele üksnes süvendab probleeme ja kõike ei saa kaitsekuludega õigustada, sest need on olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist.

Selge on ka see, et langevas majanduses ükski uus maks majandust kuidagi ei toeta ega kasvule ei pööra. Kellelgi pole õnnestunud maksustamisega ka rikkamaks saada.

Riigi osa majanduse konkurentsivõime toetamisel

Ühiskonda teeb jõukamaks ikka üksnes arenev majandus, mis loob töökohti ja kogub riigile maksutulu. Seetõttu ootavad ettevõtjad, et riik teeb ära enda osa majanduse konkurentsivõime toetamiseks ja eriti keerulisel ajal – näiteks võtab kiiresti kasutusele eurorahad, vähendab maksuauku, kärbib bürokraatiat, lihtsustab välistöötajate palkamist ja lahendab töötajate puuduse kriisi ning muudab tööõigust paindlikumaks, tegutseb meie peamiste konkurentriikidega võrreldes mõistliku energia lõpphinna saavutamise nimel.

Samuti saab riik investeerida innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse, tagada vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks ning kapitali kättesaadavuse, viia rohepööret ellu nii, et see kasvataks ettevõtete konkurentsivõimet.

Eeltoodud ettepanekud pole ratta leiutamine. Need sõnastasid ettevõtlusliidud sel kevadel Tööandjate keskliidu eestvedamisel majandusplaani “Ambitsioon on valik” ja neid ellu viies on võimalik saavutada seda, mida on üldsusele lubanud ka valitsus – tegutseda majanduse kasvatamise nimel.