Tööandjad: kaheksa kriitilist küsimust valitsuse roheplaani kohta

Eesti tööandjad toetavad valitsuse soovi kiirendada taastuvenergia arengut, kuid eesmärkide mitmekordne ja selgitusteta tõstmine teeb ettevõtjad murelikuks. Vastuseta on küsimused nii uute võimsuste rajamise, energia hinna kui varustuskindluse kohta.

“Ambitsioonikad taastuvenergia plaanid on õigustatud, aga need peavad olema ka reaalselt teostatavad,” selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas. ”Praegune energiakriis on tõestanud, et me ei saa endale lubada pealiskaudselt ja kiirustades tehtud otsuseid.”

Valitsus soovib tõsta taastuvelektri osatähtsuse eesmärki 2030. aastaks 100 protsendini lõpptarbimisest ehk praegusest 2,5 korda kõrgema tasemeni. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama selleks ajaks vähemalt 65 protsenti ehk praegusest tasemest poole rohkem.

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) on teel teisele lugemisele ja Eesti Tööandjate Keskliit esitas sellele kaheksa kriitilist ning seni vastuseta küsimust. Nendele vastamata ei ole valitsuse võetud eesmärk veenev.

Näiteks tekitab küsimusi taastuvenergia tootmisvõimsuste prognoositavus. ”Erinevatel aastatel kõigub toodang kuude lõikes palju, kuid mõistliku hinnaga elektrienergia kättesaadavus on tarbijatele oluline ka tuulevaiksetel ja päikesevaestel perioodidel,” selgitas Aas. See eeldab massiivseid investeeringuid energia tootmisse ja salvestustehnoloogiatesse ning ülekandevõimsuste parandamisse naaberturgudega, mis paraku 2030. aastaks valmis ei saa.

Seetõttu vajab Eesti tööandjate hinnangul konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamiseks mitmekesist energiapakkumist, mis eeldab ka juhitavaid tootmisvõimsusi puhuks, kui taastuvenergia pakkumine pole piisav ja vanad põlevkivielektritehased ei tööta. ”Peame olema avatud ka tehnoloogiale, mis muudab fossiilsete kütuste tootmise ja tarbimise keskkonnasõbralikuks, näiteks heitgaaside kinni püüdmine ja sidumine,” lisas Aas.

Tööandjate kaheksa kriitilist ja vastuseta küsimust.

– Milline on eelnõu lühiajaline ja pikaajaline mõju varustuskindlusele?

– Milline on eelnõu mõju juhitavate tootmisvõimsuste arendamisele ja investeeringutele? Meie hinnangul tuleks anda selge sõnum, et riik toetab endiselt ka kestlike juhitavate võimsuste arendajaid. Konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamiseks vajame mitmekesist energiapakkumist, mis eeldab ka juhitavaid tootmisvõimsusi puhuks, kui taastuvenergia pakkumine pole piisav ja vanad põlevkivielektritehased ei tööta. Peame olema avatud ka tehnoloogiale, mis muudab fossiilsete kütuste tootmise ja tarbimise keskkonnasõbralikuks, näiteks heitgaaside kinni püüdmine ja sidumine.

– Kuidas mõjutab antud eelnõu võimalikku tuumaenergia arendamist Eestis, mis tagaks stabiilse ja juhitava tootmisvõimsuse? Riigil on analüüs tuumaenergia võimaliku kasutamise osas veel pooleli ning lõplik otsus tegemata.

 – Kuidas aitab antud eelnõu kaasa uute taastuvenergiatootmisvõimsuste rajamisele? Kas seaduseelnõu lahendab näiteks Liivi lahe meretuulepargi arendamise probleemid? Kas täiendavad 2023-2045 enampakkumised saab teha ka ilma käesoleva eelnõuta?

– Milline on taastuvenergeetikal põhineva teoreetilise varustuskindluse hind tarbijale? Millised kulud kaasnevad 9,5TWh päikse- ja tuuleenergia tootmiseks vajaliku võrgu väljaehituse, investeeringuteks vajalike hinnapõrandatoetuste, ilmselt vajalike võimsustoetuste ja oluliselt ebastabiilsema tootmisega süsteemi stabiilsuse tagamisega lühi-ning pikaajaliselt riigile ja tarbijatele? Tarbijale, eriti energiaintensiivsele tööstusele on energia hind sama oluline kui varustuskindlus. Tänane hinnatase on andnud signaali, et tarbimist on vaja piirata ja energiatõhusust suurendada, kuid endiselt on ülioluline ka konkurentsivõimeline sisendihinna tase. Eestis on tuulenergia faktiline koormustegur 28% ja päikseenergia puhul 11%. Tootmisvõimsuste prognoositavus on eriti tuulenergia puhul madal, sest eri aastatel erineb toodang kuude lõikes (veebruar, juuni) kuni 100%.

– Kas nimetatud eesmärgi seadmine on ratsionaalne enne, kui on välja ehitatud paremad ühendused naaberriikidega, mis tagaks mõistliku hinnaga elektrienergia ka nendel perioodidel kui kodumaist taastuvenergiat pole piisavalt? Keskliidule teadaolevalt EstLink3 ühendus Soomega 2030. aastaks kindlasti ei valmi.

– Millised on edukad näited teistest 100% taastuvenergiaeesmärgiga riikidest, kus pole olulises koguses hüdroenergia pakkumist? Näiteks Saksamaa ja Taani on ligi 20 aastat aktiivselt tuule-ning päikseenergiat arendanud, aga ikkagi on seal suur osakaal fossiilkütuste põletamisel, varustuskindlust aitab tagada suuremahuline import naaberriikidest ja elektrienergia lõpphinnad võrgutasude ning toetustega on tarbijatele Euroopa Liidu kõrgeimad.

– Milliseid võimalikke meetmeid on plaanis kasutada taastuvenergia kasutamise suurendamiseks transpordis ja soojamajanduses?

Eesti Tööandjate Keskliit saatis energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) kohta käivad küsimused lisaks riigikogu majanduskomisjonile ka peaminister Kaja Kallasele ja majandusminister Riina Sikkutile.

Seaduseelnõu menetlust saab jälgida siit.

Foto Andreas Gücklhorn/Unsplash.