Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid 2019. aasta alampalga kokkuleppe
Kaks keskliitu alustasid juunis läbirääkimisi muutmiseks, mille käigus jõudsid suve lõpuks kokkuleppele tõsta kuutasu alammäära 40 euro ja tunnitasu 0,2 euro võrra. väiksemat töötasu ei ole lubatud Eestis täistööajaga töötajale maksta.
„ peab olema seotud tööviljakusega. Hea uudis on see, et Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama. See võimaldab ka tõstmist, seekord siis 540 euroni,“ ütles Eesti juhataja .
esimehe Peep Petersoni sõnul said kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.
„ nõustuvad, et see on keeruline, aga hetkel ei õnnestu üle oma varju hüpata,“ lausus Peterson lisades, et töötajate poolse tõsise huvi korral saab edasi liikuda valdkondlike . Päevakorras on see olnud näiteks turvatöötajatel ja poemüüjatel.
2017. aastal sõlmisid Eesti ja Eesti kokkuleppe, mille kohaselt lähtutakse edaspidi kehtestamisel põhimõtetest, et tõstmise aluseks on prognoositav tööviljakuse kahekordne kasv aastal, mille kokku lepitakse.
Alammäära ülemine piir on kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv, alumine piir vähemalt 40% prognoositavast keskmisest brutopalgast ning aluseks võetakse Eesti Panga suveprognoosi andmed.
Eesti Panga suveprognoosi kohaselt vahetavad sõlmitud raamleppes kirjeldatud lagi ja põrand järgmisel aastal kohad. Tööviljakuse kahekordne kasv jääks siiski põranda ja lae vahele, kujutades mõlema poole jaoks võimalikku kompromissi.
Tööviljakus kasvab järgmisel aastal prognoositavalt 4% ja kahekordne näitaja oleks seega 8% aastas. Sellest tulenevalt tuleks tõsta 540 euroni kuus.
tõstmiseks 40%-ni keskmisest brutopalgast peaks see 2019. a tõusma ca 10,8% võrra 554 euroni kuus. 2020. aastaks ja edasi on prognoositav keskmise palga kasv 5,2% aastas.
Kahekordne SKT reaalkasv on järgmisel aastal 7,2%, mis tähendaks tõstmist 536 euroni kuus.
