Tööandjad: IKT-sektor vajab valveaja erisust

IKT-sektor ja riigi IT süsteemi haldavad riigiasutused vajavad valveaja erisust ja seetõttu toetame töölepingu seaduse muudatuste ettepanekut valveaja osas sellises sõnastuses, nagu see oli eelnõus pärast esimest lugemist Riigikogus. Vaid nii aitaks see tõepoolest lahendada ettevõtete probleemi ja oleks reaalselt rakendatav, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja ITLi juht Jüri Jõema 27. jaanuaril Riigikogu fraktsioonidele ja e-Eesti toetusrühmale.

Eelõu 356SE järgi ei kehtiks valveaja piirangud töötajatele, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine (IT-tugiteenuseid osutav spetsialist). Piirangut ei kohaldata IT-tugiteenuseid osutavale spetsialistile  tingimusel, et selles on töölepingus või kollektiivlepingus kokku lepitud, valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi ning piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Valveaja rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust (Tööandjate ja ITLi ettepanek on, et valveaja tasu oleks 1/10 töötasust).

Riigikogu õiguskomisjoni 24. jaanuari koosolekul tegi Ametiühingute Keskliit ettepaneku, mille kohaselt valveaja  erisuse kehtestamine saaks olla võimalik ainult juhul, kui see toimub laiemalt kui ühe sektori (IKT) jaoks ja kui valveaja tingimused (aeg, tasu, …) sätestatakse sektoriaalsetes laiendatud kollektiivlepingutes ka nendes sektorites, kus ametiühinguid ei ole (ning ei ole ka kollektiivlepinguid).

Tööandjad ei toeta ametiühingute parandusettepanekuid järgmistel põhjustel:

1. IKT sektori ettevõtted on ise tõstatanud vajaduse täpsustada valveaja regulatsioone töölepingu seaduses lähtudes tänasest reaalsest olukorrast:

– Kui me räägime valveajast, siis see tähendab telefonivalvet ning kui valveajal tekib probleem, siis muutub see kohe tööajaks/ületunnitööks. Üldjuhul saab probleemi lahendada telefoni ja arvutiga ilma töökohale minemata.

– Kehtiva TLS § 48 kohaselt on valveaeg aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Valveaja eest tuleb maksta tasu, mis ei ole väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Osa valveajast, mil töötaja tööd teeb, loetakse tööajaks. Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg, s.t valveaja rakendamisel tuleb töötajale võimaldada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamine. Just see kohustus valveaja rakendamisel järgida eranditult töö- ja puhkeaja piiranguid piirab valveaja kasutamise võimalusi IKT-sektoris.

– Valveaja puhul ei ole senise seaduse parema rakendamisega võimalik probleemi lahendada, kuivõrd puudub võimalus valveaja puhul teha erisusi töö- ja puhkeaja reeglite rakendamises.
Just seepärast ongi vajalik erisus, et luua valveajal telefonivalves  olemise mudel IKT-spetsialistidele, kus näiteks terve ühe nädala on telefonivalves üks töötaja (kõik ajad antud nädalal väljaspool tööaega) ja järgmisel nädalal on valves teine töötaja sarnaste teadmistega. Praegu eelnõu 356SE (punkt 6) sõnastus seda võimaldaks (vajaliku valveaja saaks katta IKT ettevõttes viie spetsialisti asemel neljaga).

– Nimetatud ettepanek ei puudutaks mitte kõiki IKT-sektori ettevõtteid ja töötajaid, vaid neid,  kes peavad tagama süsteemide 24/7 toimimise ja kellel on vaja reageerida eriolukordadele (süsteem või selle osa on maas või ei toimi korrektselt) väljaspool tööaega.

– Kuna valveaja erisus puudutab vaid osa spetsialiste ja peab lähtuma ka nende töö spetsiifikast, siis on ainuõige lahendus valveaja kasutamine kokku leppida individuaalselt iga töötajaga tema töölepingus.

– Väited, et valveaega hakataks kasutama ilma reaalse vajaduseta (ehk nii-öelda „igaks juhuks“) ei ole tõsiseltvõetavad, kuna igaks juhuks valveaja rakendamine maksab ja eesmärk on ju kokkuhoid.

– erisuse kehtestamine ainult IKT-sektorile ei moonuta konkurentsi ega mõjuta ka mingil muul moel negatiivselt teisi sektoreid.

2. Mitmed välisomanikega IKT-sektori suurettevõtted on oma Eestisse tehtavate investeeringute otsuste tegemisel või tegevuse laiendamisel eeldanud Eestis paindlikke ja üheselt mõistetavaid tööaja regulatsioone, mille hulka kuulub ka tänane valveaja regulatsioon. Juhul kui valveaja tingimuste kokku leppimine muutub valdkondlike kollektiivlepingute põhiseks,  mitte ei ole üheselt sätestatud õigusaktis, jäetakse antud investeeringud Eestisse pigem tegemata.

Näiteks ettevõtte Kuehne+Nageli positsioon antud teemal on järgnev: Seadusemuudatused, mis otseselt mõjutavad põhiteenuste hinda või muudavad hinna ebastabiilseks (antud juhul siis valveaeg), mõjutavad investeeringuid. Meid survestatakse pidevalt finantskontrollerite poolt, et kulud Tallinnas tõusevad liiga kiiresti. Tallinnasse tuldi küll otsima innovatsiooni ja seda Kühne + Nagel ka saab, aga koos sellega oodatakse kompleksset teenust. Kui me osad teenused välistame (kasvõi seetõttu, et me pole suuteliselt piisavalt täpselt ennustama kulusid), siis võib see tähendada meie siinse Tallinna IT keskuse koomale tõmbamist ja keskpikas perspektiivis sulgemist.

3.  Tegelikus olukorras, kus IKT-sektoris on karjuv tööjõupuudus, ei ole tööandjad valveaja tasu määramisel jõupositsioonis, pigem on töötajad need, kelle soovid on töötingimuste kokku leppimisel määravad.

4. Juhul kui Riigikogu siiski otsustab muuta töölepingu seadust, seades ettevõtetele kohustuse valveaja kasutamisel tingimused kokku leppida valdkondlikes kollektiivlepingutes, siis ei ole IKT-sektori ettevõtted nende sõlmimisest huvitatud ja jätkavad praeguse töökorraldusega.
IKT-sektori ettevõtete töö- ja palgatingimused on oluliselt kõrgemad kui Eestis keskmiselt ning puudub igasugune vajadus siin sõlmida täiendavaid kokkuleppeid kollektiivlepingute vormis organisatsioonidega (ametiühingud), kellel puudub igasugune mandaat esindada IKT-sektori töötajaid.

Samas peame oluliseks märkida, et me ei ole vastu töölepingu seadusega analoogsete valveaja erandite, nagu on hetkel välja pakutud eelnõu 356SE esimese lugemise läbinud versioonis, kehtestamist ka teistele valdkondade ettevõtetele.

Loe kirja SIIT

Vaata seaduseelnõud SIIT