Tööandjad: plaanitud keelenõuded on üle pingutatud
Eesti Tööandjate keskliit kritiseerib haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele saadetud kirjas keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlust. Eelnõuga tutvumiseks jäetud aeg on kvaliteetseks poliitikakujunduseks liiga lühike ja ettepanekud ettevõtjaile ebamõistlikud ning kohati ka arusaamatud.
Haridus- ja teadusministreeriumi koostatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami, digiplatvormi kaudu töötavate isikute ja taksojuhtide keelenõudeid.
“Teised kultuurid ja teised rahvused ei ole Eestisse tekkinud üleöö, et seadusi tuleks kiirkorras muuta. Kui seni on keeleseadus ajale vastu pidanud 11 aastat, siis pole ühtegi kaalukat põhjust seadust ilma sisulise debati ja kaasamiseta muuta,” kommenteeris Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Samuti on tööandjad kriitilised eelnõu sisuliste muudatuste proportsionaalsuse osas. Nimelt on kaheldav, kas kaubamärkide ja teeninduse täielikult eestikeelseks muutmine aitab kaasa eesti keelekestlikkusele. “Esiteks elame juba globaliseerunud maailmas, inimeste käitumist mõjutavad inglisekeelsed sotsiaalmeediumid ja pop-kultuur oluliselt rohkem kui ükski kaubamärk või kuller kunagi suudaks,” kirjutas Aas.
Näiteks nähakse eelnõuga nähakse ette, et võõrkeelsetes kaubamärkides (nt sõna shop või hotel) tuleks tõlkida Eesti keelde selleks, et seadus nii kohustab. Samas teovõimelistel inimestel ei ole ka nende ingliskeelsete sõnade mõistmisega probleeme.
“Ettevõtjad on klientidest huvitatud ja näevad palju vaeva, et oma sihtgruppideni jõuda. Me ei vaja selleks keeleseaduse muudatust. Samas on mitmeid riigiasutusi, mille eestikeelsed nimed või akronüümid ei ütle tarbijale sugugi rohkem, nt Harno, Innove või EAS,” kommenteeris Aas. On arusaamatu, mis probleemi ühe kaubamärgi osa tõlkimine lahendab, kui paljud kaubamärgid on abstraktsed ega tähenda ka päritoluriigi keeles midagi. Samuti vajab täpsustamist, mil määral lubab rahvusvaheline õigus registreeritud kaubamärke muuta või selle disaini tõlke jaoks kopeerida.
Samuti on arusaamatu 20% piirangu vajadus võõrkeelse reklaami osakaalule audioreklaamidest. “Pole eluliselt usutav, et riik suudaks teostada sisulist kontrolli selle regulatsiooni üle ilma riigiametnike hulka kasvatamata. Tegevuskohas, kus valdav osa kliente on võõrkeelsed, nagu näiteks turiste teenindav kauplus, ei ole eestikeelse reklaami suur proportsioon ka vajalik,” selgitas Aas.
Kriitikat väärib ka klienditeenindusele plaanitav B1-taseme keelenõuded. “See võib tähendada, et need teenused jäävad tulevikus osutamata või tekib nõudluse täitmiseks salaturg, mille kvaliteeti ja turvalisust on veelgi raskem valvata,” kommenteeris Aas. “Keelenõuetega üle pingutamine võib jätta tööta Eestis ajutiselt viibivad tudengid või põgenikud, kes soovivad endale legaalselt elatist teenida, Eesti ühiskonda ja majandusse panustada ning makse maksta.” Samuti tuleks kaaluda, kas tegemist on mugavusteenusega (nagu näiteks kullerteenus) või avaliku teenusega. Mugavusteenuste puhul on tarbijal vabadus ebakvaliteetsest teenusest loobuda või valida mõni teine teenusepakkuja, riigil pole vaja üle reguleerida.
Eelnevast kriitikast lähtudes Tööandjate keskliit eelnõud sellisel kujul ei toeta.
Loe kirja siit.