Tööandjad: Eestil tasub lihtsustada välistöötajate värbamist

Eesti majanduse arengu ja riigi rahastuse jätkusuutlikkuse huvides peab lihtsustama välismaalaste tööturule kaasamist, mitte ujuma töörännet tülikamaks muutes ülejäänud Euroopaga vastuvoolu, rõhutas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas välismaalaste seaduse muutmise eelnõu tagasisides.

Tööandjad tuletavad eelnõule saadetud tagasisides meelde, et Eesti rahvastik vananeb kiirelt, sündivus on langenud väga madalale ning igal aastal jääb tööturult kuni 6000 tööealist inimest puudu avalike teenuste – julgeolek, pensionid ja tervishoid – rahastuse tagamiseks. Lisaks on Ukraina sõja eelse ajaga võrreldes 2023. aasta lühiajalisest välistööjõust 2/3 sõja tõttu Eesti tööturult lahkunud. Seega on majanduse ja riigi rahastuse jätkusuutlikkuse seisukohast oluline välja töötada ka välismaalaste tööturule kaasamist lihtsustavaid muudatusi. Ka käesoleva eelnõuga peaks menetlust kaasjastama legaalse välistööjõu tööturule kaasmaise lihtsustamiseks. Näiteks Lühiajalise töötamise kestus ei ole spetsialisti Eestisse meelitamiseks piisav perspektiiv ja keskmise palga nõue on kohati liiga piirav. Veidi pikemat Eestis viibimist lubav elamisluba töötamiseks on aga piiratud vaid 0,1%-le elanikkonnast.

Tööandjad toetavad menetluse digitaliseerimist andmete ristkasutust ja suhtluse suunamist ühtsesse infoväravasse tingimusel, et see lihtsustab ja kiirendab lubade menetlust, tõhustab järelevalvet ning võimaldab legaalset töörännet suurendada, kuna riskid on maandatud. “Tuleb silmas pidada, et see siiski ei muutuks kokkuvõttes tööturu osapoolte jaoks koormavamaks. Vastasel juhul ei ole sellel arendusel mõtet,” märkis Aas.

Ühe riskina toob Tööandjate keskliit välja lühiajalise töötamise registreeringu lubamise vaid D-viisa alusel ja teevad ettepaneku see muudatus eelnõust välja jätta või teha erand vähemalt isikutele, kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

Tööandjad ei nõustu ka plaaniga anda valitsusele võimalus erandkorras avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel lühiajalise töötamise registreeringut peatada ametialade või tegevusalade lõikes. Aas kommenteerib: “Raske on mõista tegevusala või ametialaga seotud riske, mida polnud võimalik ette näha registreeringu andmisel. Meie hinnangul saavad riskid olla seotud pigem konkreetse isikuga”.

Tööandjad pooldavad keeleoskuse ja kohanemisprogrammi nõudeid, kuid juhivad siinkohal tähelepanu olemasoleva õpetajate puudujäägile, mis selle nõude täitmise küsimärgi alla seab.

Soovitame rändega kaasnevate riskide maandamiseks ja majanduse elavdamiseks töötada välja nn. usaldusväärse tööandja kriteeriumid, kelle töötajatele sisserände piirarv ei kehtiks. “See on palju tõhusam meede, kui ülejäänud Euroopaga võrreldes vastuvoolu ujumine ja rändenõuete üha keerulisemaks muutmine,” selgitas Aas.

Lisaks sisserände piirarvule on kolmandatest riikidest tööjõu kaasamisel teatud juhtudel oluliseks takistuseks liiga kõrge keskmise palga nõue. Seetõttu soovitame kehtestada palganõudeks 1,5-kordse alampalga või mediaanpalga, mis peegeldab tööturu palgataset täpsemini.

Loe lähemalt Siseministrile saadetud eelnõu tagasisidest siin (.doc fail).