Tööandjad: Eesti majandus vajab välistöötajaid appi

Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid. Iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsemist.

„Eesti julgeoleku ja ühiskonna jõukuse tagab kasvav majandus, sest siis saame investeerida riigi hoidmisse ja kaitsemisse. Vananeva ühiskonna ja väheneva tööealise elanikkonna tõttu ei jagu majanduse kasvatamiseks juba täna inimesi,“ selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. „Kui tööturg on väike, ühiskond vananeb ja tööealine elanikkond väheneb ning kõiki erialasid pole võimalik või mõtet siin õpetada, siis tasub kasutada teiste arenenud riikide eeskuju – kaasata välistöötajaid.“

Näiteks värske tööturgu analüüsiva OSKA välistöötjate uuring ütleb, et välistöötajate kaasamine on osaliselt möödapääsmatu – Eesti tööturul jääb igal aastal puudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust meie haridussüsteem katta ei suuda.

OSKA analüütik Andres Viia selgitas, et riik saab tööjõupuudust leevendada erinevate meetmetega, nagu näiteks hariduspoliitika, töötuse osakaalu vähendamise, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmise jms abil, kuid sisemised ressursid on siiski piiratud ning välistöötajate kaasamine teatud ulatuses hädavajalik.

7 võtmeküsimust välistöötajate rände korraldamisel

1. Tööränne on ajutine.

Avalikes aruteludes aetakse tihti, ka pahatahtlikult, segamini tööränne ja massiimmigratsioon. Tööränne on ajutine ja kontrollitud ränne – kui lõpeb töö või tööluba, siis inimene lahkub riigist.

2. Eesti reeglid on aja ära elanud.

Eesti välistöötajate värbamise reeglid on piirarvu (sisserändekvoot) ja palganõude tõttu olnud arenenud maailma ühed karmimad ja seetõttu majanduse konkurentsivõimet piiranud. Sisserände piirarv (0,1% rahvastikust ehk ca 1300 inimest aastas) pandi paika 1990. aastatel. Toona oli see toona mõistetav, kuid nüüdseks oma aja ära elanud ehk valitsuse plaan seda suurendada 0,1% + majanduskasvu tingimustes veel 0,1% on seetõttu vajalik ajaga kaasas käimine.

OSKA andmetel on Eesti rändepoliitika killustatud, keeruline ja paljude erisustega, mistõttu on nii tööandjatel kui ka -rändajatel keeruline orienteeruda kõigis tingimustes. See vajab tervikuna kaasajastamist.

3. Räägime väga väikesest hulgast.

Kvoodi suurendamine 0,1% + 0,1% rahvastikust tähendab maksimaalselt 2600 lisanduvat töötajat, kellest pereliikme võtab kaasa vähemus.

Eesti tööturg on ligi 700 000 inimest ehk see on tööandjaile küll vajalik muudatus, kuid kogu tööturgu vaadates siiski väga väike suurus.

4. Eesti ühiskond saab välistöötajatega hakkama.

Eesti tööturul töötab juba täha kümneid tuhandeid välistöötajaid ja viimastel aastatel oleme iseäranis palju ukrainlasi vastu võtnud. Eesti tööturg ja ühiskond on need inimesed probleemideta vastu võtnud ja ühiskonda sulatanud. Iga töötav ja makse maksev inimene aitab rahastada maksta palka õpetajatele, arstidele ja riiki kaitsevatele inimestele.

5. Saame teiste riikide vigu vältida.

Euroopas on mõnede riikide rände korraldus tekitanud ühiskonnas probleeme. Meie eelis on teiste riikide tehtud vigu vältida ja korraldada sisseränne Eestisse nii, et vastu saaks võetud need, kel on vajalikud oskused, soov meie majandusse panustada ja kes sobivad siinsesse kultuuriruumi ning panustavad ise keelest ja tavadest huvitudes ühiskonda sulandumisse. Selliseid töötajaid ootavad ka tööandjad.

6. Rahvusvaheline edu eeldab rahvusvahelisust.

Maailmas läbi löönud Eesti ettevõtete kogemus ütleb, et kui tahame olla rahvusvaheliselt edukad, peame olema rahvusvahelised. Väikeses ja avatud majanduses on ambitsioonikad ning eksportivad ettevõtted kriitiliselt tähtsad.

Välistöötajaid on appi vaja nii lihtsamatel töödel, kuid edukamate ja ekspordinäljaste ettevõtete valus mure on inseneeria-, tehnoloogiaerialade ja IT-spetsialistide puudus.

7. Välisvärbamine tähendab rohkem tööd ja kulusid.

Ettevõtjad ei tegele välistöötajatega mugavusest, samuti pole see lihtsama vastupanu teed minek. Vastupidi. Välismaalt palkamine on kallim sundvalik, sest piiri tagant värbamisega kaasneb tuhandete eurode suurune kulu töötaja leidmiseks, värbamiseks, dokumentide korda ajamiseks ja sisseelamise korraldamiseks. Kõik võtab rohkem aega, energiat.

TASUB TEADA / OSALE INFOTUNNIS

Osale SA Kutsekoja korraldataval infotunnil, kus tutvustatakse OSKA uut uuringut „Välistööjõu vajadus aastani 2035“.

Infotund toimub neljapäeval, 27. märtsil 2025 kell 11.00 Zoomi keskkonnas – https://us02web.zoom.us/…/register/7FzmKxDdTjG3zk-KRvmISA

Uuringu tulemusi tutvustavad OSKA uuringujuht Silja Lassur ja OSKA analüütik Andres Viia.