Tööandja tahe panustada riigikaitsesse motiveerib ka töötajaid

Viimastel aastatel on just madal kindlustunne olnud üks suuremaid takistusi Eesti inimeste ja ettevõtete arengus. Kui puudub usaldus tuleviku suhtes, lükkuvad edasi investeeringud, olulised otsused ja ka valmisolek panustada. Tööandjad mängivad kindlustunde kasvatamisel üha olulisemat rolli – mitte ainult oma töötajate toetamisega, vaid ka eeskuju andmise ja väärtuste kujundamisega ühiskonnas laiemalt.

A. Le Coq on pälvinud kolmel viimasel aastal „Riigikaitsjate toetaja“ kõrgeima taseme tunnustuse. Need tänuplaadid  ja märgised ei sümboliseeri vaid vastutustundlikku ettevõtlust – nende taga on järjepidev ja sisuline panustamine Eesti riigikaitsesse.

Kõige selle keskmes on üks võtmesõna – koostöö. Riigikaitse ei ole ühe osapoole pingutus, vaid reservväelaste, kaitseliitlaste, tööandjate ja riigi ühine ülesanne. Sellest, miks ja kuidas A. Le Coq riigikaitsesse panustab ning mida tööandja tugi tegelikult tähendab, rääkis perosnaliuudised.ee ettevõtte veebis personali- ja kestliku arengu direktor Katrin Lember.

Tööandja toetav hoiak loob kindlustunde

„Meie soovime olla riigile hea partner ning eeskujuks nii oma töötajatele kui ka teistele ettevõtetele, innustades tööandjaid märkama oma rolli Eesti kaitsetahte tugevdamisel,“ tõi Lember välja.

Tööandja roll kaitsetahte kasvatamisel on oluline, sest töökoht on üks olulisemaid keskkondi, kus inimene igapäevaselt toimetab. Viibime suure osa oma ajast kolleegide ja tööülesannete keskel, mis tähendab, et töökoht mõjutab meie hoiakuid ja väärtusi. „Kui tööandja näitab selgelt, et riigikaitsesse panustamine on oluline ja toetatud, annab see töötajatele kindlustunde oma rolli täitmisel,“ selgitas ta. Selle rolli väärtustamine aitab tugevdada ühiskonna turvatunnet ning näitab, et ettevõtted saavad olla riigikaitse toetamisel aktiivsed ja vastutustundlikud partnerid.

Riigikaitse toetamine kui väärtuspakkumise loomulik osa

„Kui inimene saab kutse õppekogunemisele, on tema suurim mure tavaliselt see, kuidas korraldada töö ja pereelu. Meie eesmärk on anda kindlustunne, et tööasjad saavad tehtud – töö ei kuhju ja kolleegid tulevad toime. See võimaldab töötajal rahuliku südamega keskenduda oma riigikaitselisele rollile,“ selgitas Katrin Lember. Lisaks tööülesannete ümberkorraldamisele säilitab A. Le Coq reservväelastele täies mahus töötasu – viimase kümne aastaga on ettevõtte töötajad reservkogunemistel käinud 62 korda ning neile on säilitatud töötasu ligi 550 õppusepäeva eest.

2025. aastast maksame iga õppusel osaletud päeva eest ka täiendavat lisatasu, et tänada meie reservväelasi pühendumuse eest. „Meie organisatsioonis on reservteenistus auasi, mitte probleem: rõhutame teadlikult, miks see on tähtis, ning näitame, et tööandja toetab ja soodustab riigikaitselist tegevust. Just selline praktiline ja väärtuspõhine tugi tõstab töötajate motivatsiooni õppustel osaleda,“ tõi Lember esile.

Lisaks on ettevõte võtnud südameasjaks ka ühiskonna rõhutada reservväelaste tähtsust: õppustel osalemine on tähtis osa riigi vabaduse ja kaitsevõime säilimisel. Näiteks heisati maikuus A. Le Coqi tehase torni digilaigus lipp, et avaldada austust Siili õppusel osalejatele ning kõigile, kes panustavad aktiivselt Eesti riigikaitsesse.

Digilaik ühendab hoolivuse ja tegutsemise

Kaitsetahte toetuseks ja ühiskonna kaasamiseks tuli Kaitseministeeriumi eestvedamisel 2024. aastal müüki digilaigu kujundust kandvad tooted. Positiivse vastukaja saanud ettevõtmine jätkub ka sel aastal. Iga erimärgistusega toote ostuga toetatakse Reservväelaste fondi ja seni on sinna kogunenud üle 250 000  €.Hetkel on fondi fookuses Eesti reservväe droonivõimekuse tõstmine, mida kasutatakse nii väljaõppeks kui ka vajadusel Eesti sõjaliseks riigikaitseks.

„Tegemist on mõjusa projektiga, mis kaasab ühiskonda laiemalt ja rõhutab kaitsetahte olulisust. Sel aastal oleme tooteportfelli veelgi laiendanud, et meie panus oleks jätkuv ja ajas kasvav. Kutsun siinkohal üles digilaigu kujundusega tooteid soetama – nii saab igaüks anda oma panuse Eesti riigikaitsesse,“ ütles Lember, rõhutades ettevõtmise laiemat mõju.

Lemberi sõnul tunnevad töötajad uhkust, et nende tööandja väärtustab riigikaitset ja seisab reservväelaste kõrval mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. See tugevdab organisatsiooni sisemist ühtekuuluvust ja loob tunde, et panustatakse ühiselt olulisse eesmärki. Samuti avaldab algatus mõju tööandjabrändile: töötajad märkavad, et ettevõte tegutseb väärtuspõhiselt ning on valmis võtma vabatahtlikke kohustusi, mis ei ole otseselt seotud äritegevusega. Selline hoiak kasvatab usaldust ja tõstab kogu organisatsiooni motivatsiooni.

Sõnum teistele tööandjatele

„Minu sõnum teistele tööandjatele on lihtne: reservväelaste toetamist ei peaks võtma kohustusena, vaid võimalusena anda omapoolne panus riigikaitsesse. On arutatud, kas tööandjatele peaks kehtestama kohustuse säilitada töötasu õppuste ajaks. Meie kogemus näitab, et vabatahtlik ja väärtuspõhine lähenemine on tõhusam,“ ütles A. Le Coqi personalidirektor.

Ta lisas lõpetuseks, et kui tööandja mõistab reservteenistuse olulisust ja tegutseb heast tahtest, kujunevad töötajatel positiivsemad hoiakud ning paraneb organisatsiooni sisekliima. Patriootlikku suhtumist riigikaitsesse oskavad hinnata nii ettevõtte töötajad, kogukond kui riik tervikuna.

Artikkel ilmus portaalis personaliuudised.ee.