Tööandjad toetavad töökohapõhise õppe suurendamist, kuid liiga optimistlikud pole
EL-i raha toel asub Eesti juurutama Lääne-Euroopas laialt levinud töökohapõhist kutseõpet, kuid süsteemi eduka käivitamise nimel on tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari hinnangul vaja teha palju tööd.
Haridusministeeriumi teatel luuakse järgmise kolme aasta jooksul 4700 õpipoisi õppekohta, kus õpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all.
“Tööandajad on seda meedet tervitamas, sest meil on Eestis selgelt puudus kvalifitseeritud töötajatest. Eestis on töötajatest umbes kolmandik ehk 200 000 kanti ilma erialase ettevalmistuseta. Nendest arvestatav osa on tööturul üsna haavatavas seisus,” ütles Tamsar ERR-i uudisteportaalile.
Meede aitab väljaõpet parandada, eriti noorte hulgas, kus näitajad on Tamsari hinnangul päris tõsised.
“Meil on umbes 40 000 noort, kes ei tööta ega õpi praegu. Töökohapõhine õpe aitab seostada õppimist ja hilisemat töötegemist,” ütles ta.
Tamsari arvates saab määravaks see, et meede lahendatakse targalt ära, et ettevõtted oleks motiveeritud valdavalt siis noori enda juurde võtma.
Selge peab kindlasti olema, mil määral riik õpet kompenseerib. “Kui üle poole õppest toimub kooliväliselt töökohal, on mõistlik, et osa rahast liigub ka ettevõttesse, kus õpet teostatakse. See ei ole kindlasti raha, millest ükski ettevõte rikkaks saaks,” toonitas Tamsar.
Vältimatult peab riik toetama ka seda, et juhendajad oleks töökohtades koolitatud ja pädevad. Õpetamine töökohal nõuab teatud spetsiifilist ettevalmistatust.
“Valmisolek meie liikmete hulgas on suur, aga see on suurem pigem suuremates ettevõtetes, kus on tööjõuressurssi natuke paindlikumalt käes. Tuleb leida ka inimesed, kes neid juhendaks,” märkis tööandjate esindaja.
Suuremates ettevõtetes on ka kaadrivoolavus suurem ja nad peavad nii või teisiti tegelema uute töötajate koolitamisega.
“Seda, kuidas süsteem tööle hakkab, keegi ette ei tea. See on ikkagi suur muudatus. See on mudel, mida on Euroopas palju aastaid rakendatud. Loota, et see Eestis täpselt sama hästi läheb käima nagu Saksamaal, ma selles osas liiga optimistlik pole. Väikeste sammudega tuleb selles suunas liikuda,” lisas Tamsar.
Haridusminister Ligi sõnul on õpipoisiõpe edukalt rakendunud paljudes Lääne-Euroopa riikides.
“Õpipoisiõppe suur pluss on see, et lõpetamise järel ei pea tööle asudes uuesti õppima asuma,” selgitas Ligi, kes märkis, et tööandja saab töötaja, kes tegelikult ka teab ja oskab ning õpilane õpib just seda, mida tal töökohas teha on vaja.
Õpipoisiõppes osalejale laienevad kõik kutseõppe õpilase tavapärased õigused – õpilaspilet, õppetoetused, sõidukulu hüvitamine ja koolilõuna. Erinevalt tavaõpilasest makstakse õpipoisile ka töötasu.
Allikas: ERR