Tööandjad ja ametiühingud on soopõhiste andmete kogumise osas eriarvamusel

Tööandjate keskliidu hinnangul ei hakka ettevõtted töötajate kohta kogutud soopõhiseid andmeid tegelikult kasutama, nagu loodab sotsiaalministeerium. Ametiühingud aga toetavad ministeeriumi plaani ja leiavad, et selle eesmärkide saavutamine oleks tõhusam, kui kogutavad andmed kajastuksid ka ettevõtete majandusaasta aruandes.

Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu kohaselt peaksid tööandjad hakkama koguma oma töötajate kohta soopõhiseid andmeid. Eelnõu eesmärk on jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Saadud andmeid ei peaks esitama regulaarselt riigile, vaid pigem oleksid need informatsiooniks ettevõtetele endile.

“Tegelikult on see üsna minimaalne andmete pakett. See puudutab näiteks värbamist – kui palju on kandieerinute hulgas mehi ja naisi, kuidas valik toimus. See puudutab näiteks ka edutamist – kas edutatakse mehi või naisi,” selgitas ministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Samuti peaksid ettevõtetel olemas olema meeste ja naiste palgaandmed, mis näitaksid, kas sugudevaheline palgalõhe on olemas ja kui suur see on.

Sotsiaalministeeriumi eelnõud toetab ka ametiühingute keskliit. Ametiühingud leiavad veel lisaks, et eesmärgi saavutamine oleks tõhusam, kui kogutavad andmed kajastuksid ettevõtete majandusaasta aruandes.

“Tõesti, personalijuhi tasemel võidakse ju see info kokku panna, aga kui see ei jõua tippjuhtkonna lauale, kui aktsionärid sellest midagi ei tea, kui avalikkus ei saa sellele pilku heita, siis tegelikult jäävad need muudatused sisemiselt tegemata,” arvas ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Ametiühingutega ei nõustu aga tööandjate keskliit, kelle arvates ei hakka ettevõtted neid andmeid tegelikult kasutama, sest inimesi värvatakse, koolitatakse ja edutatakse vastavalt ärivajadusele, mitte selle järgi, mis on töötaja sugu. Samuti kasvaks nende hinnangul oluliselt tööandjate halduskoormus.

“Iga ettevõte peab nüüd võtma aastas ühe inimese päevaks või kaheks – võib-olla suuremad ka rohkemaks – oma muu töö tagant ära ja panema täitma taaskord bürokraatlikke andmekogumisnõudeid. Selle kulu ühiskonnale aastas on minu hinnangul viis kuni kümme miljonit,” rääkis tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on aga enamikul ettevõtetel suures osas need andmed juba olemas.

Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne sõnul on nemad näiteks oma majandusaasta aruande lisas juba teatud soopõhiseid andmeid välja toonud.

“Mis puudutab võimalikke täiendusi, siis siin me oleme pigem äraootaval seisukohal. See tõenäoliselt saaks olema üsna suur täiendav analüüs, kui seda peaks veel statistiliselt esitama,” märkis Lääne.

Soopõhiste tööalaste andmete eelnõu plaanitakse jõustada järgmise aasta alguses.

Videoklippi saab näha siit>>

Allikas: ERR