Tiina Likki: käitumisteadused aitavad muutusi tõhusamalt juhtida
Käitumisteadused pakuvad võimalusi luua tõhusamat avalikku poliitikat ja avalikke teenuseid, ning seda ka ilma uusi seadusi ja regulatsioone kehtestamata, kinnitas käitumisteadlane, Londonis baseeruva ettevõtte Behavioural Insights Team käitumisteadlane Tiina Likki.
Likki kinnitusel uurivad käitumisteadused palju mõju, mida avaldab meile teiste käitumine – sellistest teadmistest on palju kasu ühiskonna suunamisel. “Teine õppetund, mida käitumisteadused poliitikaloojaile pakuvad, seisneb selles, et kavandatava poliitilise sekkumise tõhusust on oluline empiiriliselt katsetada,” rõhutas Likki.
“Käitumispsühholoogia on vahend, millega saab toetada traditsioonilisemaid poliitikavahendeid (reguleerimine, maksustamine, teavitamine) ja millega püütakse inimesi julgustada, toetada ja aidata, et nad saaksid enda jaoks teha paremaid otsuseid,” selgitas Likki. “Igasugune poliitika põhineb inimkäitumise mingisugusel käsitusel ja käitumispsühholoogiline vaatenurk on, kui üldse midagi, loodetavasti täpsem. Teiseks peaks käitumispsühholoogia tõdede kasutamine olema sama läbipaistev kui mis tahes muu poliitikategijate kasutatud meetod. Behavioural Insights Team püüab oma järeldusi avaldada, et need jõuaksid kõigini.”
Hea näide käitumispsühholoogia võtete tõhusast rakendamisest on automaatne pensionisüsteemidesse registreerumine, mille Ühendkuningriik rakendas 2012. aasta oktoobris. “Rakendamise esimeses etapis kasvas kogu elanikkonna osalus pensionisüsteemides 61%-lt 83%-ni, mis tähendab, et nüüd saab pensioni palju rohkem inimesi. Selle poliitilise muutuse aluseks oli arusaam, et inimesed kalduvad eelistama automaatseid mehhanisme, selle asemel et registreerumise nimel ise pingutada,” selgitas Likki. “Teine julgustav näide on vabatahtlikud sotsiaalsed kohustused ja valikud, mis on inimestel aidanud uuesti tööd leida. Nende tööotsijate puhul, kes andsid oma nõustajale vabatahtlikult tööga seotud lubaduse, oli ka tõenäolisem, et nad 13 nädala jooksul tulemuseni jõudsid. See näitab, kui palju aitab planeerimine ja kohustuste võtmine inimestel oma eesmärke saavutada.”
Käitumispsühholoogia tõdede kasutamine ja katsetamine poliitiliste eesmärkide saavutamisel peaks Likki hinnangul siiski poliitilist reguleerimist täiendama, mitte asendama. “Käitumispsühholoogia teene seisneb arusaamas, et reguleerimine ei ole tihti nii tulemuslik, kui inimesed arvavad, ja et mõnikord võib samu või isegi paremaid tulemusi saavutada muude kokkuleppeliste struktuuridega, nagu näiteks sotsiaalsed kohustused.” Sellegipoolest on Likki hinnangul tähtis mõista, et reguleerimine on väga tähtis selgete ja jõustatavate põhikohustuste määratlemise meetod, mida seepärast käitumispsühholoogia võtted täielikult asendada ei saa.