Taavi Veskimägi: töö kui edu tegur ei ole kuhugi kadunud

Töö on muutunud, kuid töö kui edu tegur ei ole kuhugi kadunud. Suure osani juhtidest ei ole töö iseloomu muutusest, globaliseerumisest ja uute põlvkondade teistsugusest maailmakäsitlusest lähtuvad väljakutsed aga veel jõudnud, rääkis ASi Elering juhataja Taavi Veskimägi. Veskimägi esineb 15. märtsil toimuval Tööandjate juubelikonverentsil Tuulelohe Lend “Töö lõpp?” ettekandega “Muutu või sure: mida muutuv töö nõuab juhtidelt?”

Kuidas on töötegemine ja suhtumine töösse muutunud võrreldes selle ajaga, kui Sina tööturul alustasid?

Töö olemus on selle ajaga muutunud. Minu töömehepõlve jooksul, ca 25 aastaga, oleme 20. sajandist jõudnud 21. sajandisse. 20. sajandi töö algoritmiline iseloom, mis oli keskendunud ette antud mudelite järgi probleeme lahendamisele, on asendunud heuristilise töö olemusega, mis on keskendunud unikaalsete lahenduste leidmisele. Töö iseloomu muutus seab alates töö organiseerimisest kuni töö keskkonnani täiesti uued väljakutsed.

Mida ma tahan aga rõhutada – töö kui edu tegur ei ole kuhugi kadunud! Vahel mulle paistab, et töö iseloomu muutumisest lähtuvalt on tekkinud inimestel tunne, et tööd pole vaja teha. See on absoluutselt vale kujutelm! Vastupidi. Nüüd ongi töö elu. Rääkida töö ja eraelu tasakaalust, mis justkui tõmbab piiri ühe ja teise sfääri vahele, on täielik jama! Heuristilist tööd suudavad hästi teha need, kes näevad tehtavat tööd orgaanilise osana enda terviklikust eluskorraldusest. Hästi töötab inimene, kes tahab seda tööd teha, mitte ei tee seda välise motivatsiooni tõttu ehk vajadusest palka teenida.

Töö kui elu on oluline ka seetõttu, et töötada tuleb palju enam kui varem. 20 aastat tagasi ei konkureerinud me hiinlastega. Nüüd oleme nendega rinnutsi. Ja seetõttu tuleb ka suuta ise tegutseda hiina riisikasvatajate vanasõna järgi «igaüks, kes suudab 360 päeva aastas tõusta enne koitu, teeb oma perekonna rikkaks». Oma äris tippu jõudmiseks ei tule Malcolm Gladwelli sõnu kasutades töötada mitte lihtsalt teistest rohkem või palju rohkem, tuleb töötada palju-palju rohkem.

Kuivõrd Eesti juhid, nii avalikus kui ka erasektoris, on suutnud muutuvate oludega kohaneda ja seda oma igapäevases töös arvestavad?

Ei ole suutnud. Ja ma ei räägi TOP 50 organisatsioonidest ja juhtidest. Enamuseni ei ole töö iseloomu muutusest, globaliseerumisest ja uute põlvkondade teistsugusest maailmakäsitlusest lähtuvad väljakutsed juhtimisele jõudnud. Hea juhtimine kui ühiskonna efektiivsuse küsimus on laiemalt meie avalikku arutellu tulnud alles viimase aasta jooksul. Probleemi saab lahendada alles pärast probleemi teadvustamist.

Üks selge probleem on professionaalsete juhtide vähesus, kes käsitlevad ennast juhtidena. Mitte ekspertidena, kes on saanud juhiks ja määratlevad ennast ikka eelkõige läbi professionaalse ekspertiisi. Arst, insener, finantsist jne.  Või ettevõtjatena, kes on oma äriidee realiseerimiseks astunud juhirolli. Mõlemal grupil puudub tihti nii kogemus, teadmine kui ka isikuomadused juhi ülesannete täitmiseks.

Mis on kolm peamist väljakutset, mille üle iga juht peaks hoolega järele mõtlema?

Esiteks: kriitiline juhtimise ja organisatsiooni edutegur tänases ärimaailmas on õppimisvõime. Tsiteerides Alvin Tofflerit: «The illiterate of the 21st Century will not be those who cannot read and write, but those who cannot learn, unlearn and relearn.» Seega parim, mida sa saad enda kolleegide ja iseenda jaoks teha, on võimaldada neil õppida, ümber õppida ja juurde õppida.

Teiseks,  ärge kujutage ette, et inimesed teevad tööd organisatsiooni eesmärkidest lähtuvalt. Nad töötavad enda isiklikest, egoistlikest eesmärkidest lähtuvalt. Seepärast  on juhi esmane ülesanne suuta mõista, miks inimesed hommikul tööle tulevad ja mis hoiab neil sära silmas. Need juhid, kes seda mõistavad, saavutavad tulemusi. Head juhtimist lahutab halvast saavutatav tulemus.

Kolmandaks: tippjuhil on tänases  maailmas kolm ülesannet. Esiteks, strateegia, mis äris me oleme. Teiseks, õiged inimesed õiges kohas. Kolmandaks, luua inspireeriv, motiveeriv ja kaasav narratiiv äristrateegiast ja viia see inimesteni. See on edu valem.