Kas muudatused terviseteenuste regulatsioonides loovad lisandväärtust?

Tööandjate Keskliit saatis 3.12.2021 tööandjate tagasiside töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus eelnõule. Keskliit tunnustab Sotsiaalministeeriumi selle eest, et  eelnõu üheks eesmärgiks on võetud kaugtöö regulatsioonide selgemaks muutmine ning tervishoiuteenuste laiendamine.

Samas oleme seisukohal, et töötervishoiuteenuse laiendamist puudutava muudatuste kavandamisel tuleks hinnata, kas töötervishoiuteenuse osutajatel on ka tegelikku võimekust pakkuda sisulist väärtust loovat teenust vastavalt eelnõus ettenähtule. Eriti olukorras, kus taoliste teenuste lisandumine tingib tööandjate jaoks kulude kasvu, on oluline, et teenusel oleks ka lisandväärtus ning see ei jääks endast kujutama üksnes formaalsust. Seotult eelnõuga on tööandjatel rida kommentaare ja ettepanekuid.

Kaugtööga seotud seadusemuudatused

Arvestades, et töötaja ei pruugi kaugtööd teha alati kodus ehk samas kohas, vaid ka näiteks raamatukogus, kohvikus või üldse välismaal, ei peaks pooltel olema kohutust leppida kokku kaugtöö tegemise konkreetses asukohas ning tööandja kohutus peaks piirduma töötaja juhendamisega lähtudes konkreetsest ametikohast (töö sisust). Kohustus kaugtöö korral oma töökoht ise kujundada vastavalt tööandjalt saadud juhistele peaks jääma töötajale.

Samuti vajab selgemat ja lihtsamat regulatsiooni kaugtööga seotud kulude hüvitamine (sidekulud, mööbel, kuhu riiki lähevad maksud välismaal töötades jmt).

Kuigi eelnõuga tehtavate muudatuste kavandatud jõustumistähtaeg on 1. jaanuar 2023, on vajadus kaugtöö regulatsiooni muutmiseks praegusel ajal eriti kriitiline ning uus kord peaks jõustada nii ruttu kui võimalik.

Töötervishoiuteenuse korraldus

Eelnõu kohaselt on töötervishoiuarsti kohustus ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine tervikuna. Siin tekib eriti suurettevõtetel küsimus, kuidas saab töötervishoiuarst analüüsida ettevõtet tervikuna kui töötervishoiuarsti teenust osutavad tööandjale mitu teenuseosutajat. Näiteks ettevõttel, mille struktuuriüksused asuvad üle Eesti, osutab praegu teenust neli töötervishoiuteenuse ettevõtet.

Kuna kõik töötervishoiuarsti teenusega kulud kannab kannab alates 1. jaanuarist 2023. tööandja, siis peab tööandjatel olema varakult teada selle teenuse hind, et arvestada töötervishoiukulude kasvuga 2023.aasta eelarves.

Tööandjate seisukoht töötervishoiu ja tööohutuse ning töölepingu seaduse osas
Eelnõu TTOS EN 10 11 21
Seletuskiri TTOS SK 10 11 21

Foto: canva.com