Riigikokku jõudnud paindliku tööaja seaduse eelnõu toob töösuhted 21. sajandisse

11. juunil toimub Riigikogus töölepingu seaduse (602 SE), avalikkuses tuntud kui “paindliku tööaja seaduse”, muutmise esimene lugemine. Eelnõu kaasajastab Eesti tööõigust ja võimaldab paindlikke töösuhteid, mis tagavad osaajaga töötajatele senisest kindlamad hüved ja kaitse. Lisaks võimaldavad muudatused kaasata tööturule inimesi, kes täisajaga töötada ei saa või soovi.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Hando Sutteri sõnul on uue seaduse sätteid oodanud nii tööandjad kui töötajad. „Mõlemale poolele sobiva koormuse lepivad kokku töötaja ja tööandja. Uue paindliku tööaja seadusega tulevad kaasa kõik klassikalised täiskoormusega tööaja hüved nagu kokku lepitud töökoormus, hüvitatud puhkus ja pension,” rõhutas Sutter. „21. sajandi tööturg on muutunud ja kellast-kellani töötamise kõrvale on lisandunud paindlikumad töövormid ning tööõigus peab ajaga kaasas käima ja paindlikkust pakkuma. Seetõttu on need muudatused tööturule viimaste aastate parimad uudised.“
Nii tervitavad neid muudatusi lõviosa Eesti majandusest esindavad ettevõtlusliidud Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Restoranide ja Hotellide Liit, Eesti personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Masinatööstuse Liit ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige Ain Käpp rõhutas, et täisajaga töötajale ei muutu midagi. „Küll võimaldab paindlikkus kaasata tööturule neid, kes tahaksid õpingute, tervise või lähedase hoolduse tõttu osalise ajaga töötada,“ selgitas ta. „Kuna töötajate nappus on Eesti ettevõtete üks suuremaid arengupidureid, siis aitab valitsus nii tööõiguse kui plaanitud välistöötajate värbamise reeglite kaasajastamisega töötajate puuduse kriisi lahendada.“
Lisanduv paindlikkus tuleb koos turvavõrguga
Töölepingu seaduse eelnõu suuremaks muutuseks on § 433 „Paindliku tööaja kokkulepe“ lisandumine, mis näeb ette paindlikke kokkuleppeid koormuse- ja tööaja jagunemisel. See vajadus võib olla tingitud tööandja töömahu- ja tööjõuvajaduse kõikumisest, aga ka töötaja võimalustest ja valmisolekust tööd teha.
Näiteks puudutab see piiratud töövõimega inimesi ning neid, kes ei saa pühendada tööle 40 tundi nädalas. Kui varem osalist tööaega või töölt teatud päevadel puudumist said töötajad endale lubada vaid arstitõendi alusel, siis nüüd lisanduks täiendavaid võimalusi. Muutus võimaldab töötajal ka pikemast haigusest taastuda ja sujuvamalt tööturule naasta. Samuti võimaldab muudatus paindlikumate töösuhetega noori tööturule kaasata.
Seejuures näeb seadus ette tingimused, mis peavad olema paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks täidetud. Selleks on näiteks kirjalik vorm, töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, tööaeg vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul jne.
Muudatuse oluline eesmärk on ka vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus ja seda menetleb Riigikogu õiguskomisjon, mis saatis eelnõu täiskogu esimesele lugemisele 19. mail.
Seaduse EELNÕU TEKST ja SELETUSKIRI ning menetluskäigu leiab Riigikogu õiguskomisjoni lehelt.
LOE LISAKS Tööandjate Keskliidu jurist Piia Zimmermann selgitab, mis seadusega töötajaile muutub.