Raul Aron: mõttetu bürokraatia vähendamisega saab ajalugu teha

Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, kirjutab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron ajalehes Postimees.

Kui me sel kevadel Tööandjate keskliidus mõttetu bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise ettepanekuid koguma hakkasime, ei osanud arvatagi, et neid koguneb üle 200.

Ootuseid hoidis ohjes tõsiasi, et bürokraatiat on küll palju vähendatud sõnades, kuid vähem tegudes. Ettevõtjad ja teised ärksalt ühiskonnas kaasa mõtlevad inimesed on korduvalt kokku tulnud, kulutanud oma aega ja energiat, sõnastanud vajalikud sammud ja siis olnud tunnistajaks, et midagi väga ei muutunudki.

Seetõttu on ootused poliitikutele praegu kõrged – teil on võimalus päriselt midagi muuta ja sellega ajalugu teha. Kasutage seda.

Bürokraatia vohamine käib ühiskonnale üle jõu

Skepsist on süvendanud regulatsiooni lisandumise kiirus. Ametnike nägemus mistahes probleemi võimalikest lahendustest kujutab endast sageli vaid regulatiivseid meetmeid ja suuremat aruandlust. Näiteks arvutasid Prantsusmaa tööandjad välja, et aastatel 2017-2022 võttis Euroopa seadusandja vastu 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, kokku 5422 lehekülge ehk keskmiselt 12 õigusakti ja 75 lehekülge kuus. Kokku on Euroopa Liit viimase kuue aasta jooksul loonud 13 000 uut regulatsiooni. Selline õigusloome maht käib ühiskondadele lihtsalt üle jõu.

Eelnevat illustreeris majandusväljaanne Wall Street Journal, mis kirjeldas eelmisel aastal piirkondade majanduspoliitikaid ja mille järgi USA innoveerib, Hiina kopeerib ja Euroopa reguleerib. See kalambuur on täpne, kuid asi on naljast kaugel, sest Euroopa mahajäämus ülejäänud maailmast on bürokraatialembuse tõttu süvenenud. Nüüd peaksid Omnibusi-nimelised algatused Euroopa bürokraatiakihti õhemaks lihvima.

Üleliigne koormab sadu tuhandeid ettevõtteid

Siinsetele ettevõtjatele valmistavad enim muret menetluste ja aruandlusega seotud küsimused, teisel kohal on ettevõtetele kehtestatud nõuded ja kohustused ning kolmandana Euroopa Liidu nõuete rangem ülevõtmine. Üleliigsed nõuded koormavad meie enam kui 150 000 ettevõtet.

Täiendavat väärtust mitte loovad nõuded ja tarbetu halduskoormus ei ole aga üksnes ettevõtjate valu. Igasuguse ebaefektiivse või tarbetu liigutuse maksab kinni kogu ühiskond – töötasu tahab nii nõude looja, selle elluviimise hilisem kontrollija kui teema enda lauale saav töötaja mõnes ettevõttetes. Kõik asjatud nõuded muudavad tootmist või teenuse pakkumist Eestis kallimaks. Igapäevaelus ei paista see välja, kuid kajastub kliendi hinnasildil. Sellest raskemini hinnatav on aga kaotatud aeg ja energia, mida oleks saanud kasutada millelegi, mis toonuks ettevõtetele ja ühiskonnale tulu.

Näiteks on mitmed siinsed suuremad ettevõtted kulutanud sadu tuhandeid eurosid kestlikkusaruandluse koostamiseks ja auditeerimiseks, mille mõju ja vajalikkus on küsitav. Ettevõtted otsivad niigi efektiivsust, sest materjalid on kulu ja efektiivsus konkurentsieelis, ning sotsiaalsete ja juhtimiskvaliteediga seotud riskide maandamist ei pea neile ette kirjutama, sest seda teevad kliendid ja strateegiliste eesmärkide nimel tegutsemine. Seda kinnitab fakt, et töötus viimaste aastate kriisides oluliselt ei kasvanud – tööandjad hoidsid töötajaid viimse võimaluseni palgal. Seetõttu peaks vastav aruandlus olema vabatahtlik.

Eestisiseselt on aruandluses kasutamata võimalus andmeid ristkasutada, andmeformaate ühtlustada ja andmete edastamist automatiseerida. See aitaks lõpetada selle, et riik küsib korduvalt ja dubleerivalt ühtesid ja samu andmeid.

Korteriühistu peab töökeskkonda analüüsima

Üht meeldejäävamat näidet kirjeldas veel üks Võru korteriühistu juht. Neil on palgal kaks täiskasvanud inimest – raamatupidaja ja kojamees. Aga seadus kohustab ja Tööinspektsioon nõuab töökeskkonna riskianalüüsi.

Selle ühistu kõrval tunnevad end sellest nõudest puudutatuna kümned tuhanded siinsed tööandjad. Paljudes nii väikestes organisatsioonides töötavad inimesed sageli vaid osaajaga, kodukontoris jne. Mis kasu see annab, kui mõtleme läbi, et osa kodus veedetud ajast on seotud töö ja sellest järsku tekkivate riskidega? Seetõttu tuleks kaotada nii riskianalüüsi kui spetsialisti määramise kohustus väiksemates kui 10 töötajaga organisatsioonides ja valdkondades, kus raske tööõnnetuse tõenäosus on madal.

Tööõigus peab ajaga kaasas käima

Töökeskkonda puudutab ka ajale jalgu jääv tööõigus. Näiteks tuleb iga koormuse muudatus vormistada ja see tekitab väga palju tühja tööd ehk töölepinguseadus peaks võimaldama tööaja paindlikumat kokku leppimist. Valitsus seda värskendamist juba plaanib.

Lisaks sisaldavad töölepingud suures osas kohustuslikke seaduses kirjas olevaid regulatsioone, mis peavad olema lepingus dubleeritud ehk seaduse muutudes tuleb taas kõigi lepinguid ja kohustuslikku osa muutma hakata. Siin oleks abiks töölepingu kohustuslike elementide vähendamine ja seaduses juba kehtestatud nõuete kohustuslike elementide hulgast välja jätmine.

Need on vaid mõned silmapaistvamat näited, mida ideekorjel suuremate takistustena välja toodi. Korrastasime kõik ettepanekud ning esitasime ca 170 valitsuse majanduskasvu ja efektiivistamise nõukojale. Nendest omakorda 12 laiema mõjuga ja kiiremini tehtavat saaks juba sel kevadel ära ellu viia ning seeläbi ettevõtete tegutsemist lihtsustada.

Kuna valitsus on üheks enda eesmärgiks võtnud majanduse konkurentsivõime kasvatamise, siis läbi selle vaate peaks hindama nii olemasolevaid kui lisanduvaid nõudeid – kas need aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa või töötavad sellele vastu. Kiired menetlused ja üldine lihtne asjaajamine aitavad meelitada siia uusi investeeringuid ja siinseid ettevõtteid laienema.

Artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.