Raul Aron: inseneride puudus on lisaks ettevõtetele Eesti riigi heaolu vaatest põletav probleem
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi. See ei ole võimalik senisest tootlikumalt tegutsemata ja innovatsiooni panustamata ning inseneridel on selle juures kriitiline roll. Kui lisandväärtus kasvama ei hakka, tähendab see vähenenud heaolu või järjekordseid maksutõuse.
Haridus ja tööturg peaksid küll astuma ühte sammu, kuid tööturgu kaardistava OSKA andmetel ei suuda kõrgharidusõpe pea ühelgi insenerierialal tööjõuvajadust katta ning puudujääk on pikaajaline. Lähiaastail jääb tööstustes puudu 2/3 inseneridest.
Iga loomata jäänud kõrgelt tasustatud tippspetsialisti töökoha tuules jääb loomata mitu ametit nii samas kui teistes ettevõtetes. Ettevõtete areng pidurdub, töötajate puudus peletab nii siinseid ettevõtteid laienemast kui uusi investeeringuid, majanduse tootlikkus ja konkurentsivõime ei parane, investeeringud innovatsiooni jäävad tegemata. Kuna ühiskonna jõukus ja riigi maksutulu luuakse ettevõtluses, siis kannatab seeläbi ka üldine heaolu.
Inseneriks saamise eeldus on huvi reaalainete – matemaatika, füüsika, keemia – vastu ja nende omandamine. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel otsustab aga iga teine noor põhikooli lõpuks, et ei taha end reaalainetega siduda ega soovi inseneriks saada. Ehk inseneride puuduse seeme külvatakse põhikoolis.
See huvi kaob, sest reaalaineid peetakse igavaks ja raskeks, õppimine ei paku rõõmu, õppemeetodid on vananenud ja õpitu side päriseluga õrn ning õpetajad reaalainete õpetajate puuduse tõttu üle koormatud.
Õpetajate nappuse lahendamine algab selle ameti väärtustamisest ehk palgast ja sellest oleme viimastel aastatel palju rääkinud. Lisaks rahale vajab õpetaja aga toetust nii koolilt, kolleegidelt kui lapsevanematelt, et pooled õpetajaks õppinud ja tööle asunud ei lahkuks enam töölt.
Ettevõtted saavad näidata inseneriametit võlu ja võimalusi nii koolides kui üldsuses laiemalt, et selle vastu huvi suurendada. Tegemist on hästi tasustatud ja suure mõju ning missiooniga ametitega, millega on võimalik sõna otseses mõttes maailma päästa – näiteks aidata luua materjale ja tehnoloogiaid, mis on hoiavad inimeste tervist või keskkonda ja tootlikkuse kasvatamisega ühiskonda jõukamaks muuta.
Lisaks vajame appi välistalente ja saame riigina luua tingimused ning meelitada siia tehnilistele erialadele õppima välistudengid, kes pärast tarkuse omandamist meie majandusse oma teadmisi panustavad ning seeläbi üldist heaolu kasvatada aitavad.
Insenerile omasest süsteemsest, teadmuspõhisest, loovast ja lahendusele orienteeritud mõtlemisest on muidugi kasu igas eluvaldkonnas.