Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 “Teadmistepõhine Eesti” sõnastab: “Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi.”

Eesti Tööandjate Keskliit soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kooskõlastamisringile saadetud määruse “Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” eelnõu ei toeta piisaval määral seatud eesmärke ja laiemas plaanis Eesti majandusstruktuuri muutmist teadmistemahukamaks.

Piirates ettevõtete partnerite ringi vaid Eesti avalike TA asutustega, ei arvestata Eesti ettevõtete tegelike vajadustega. Peame oluliseks, et riik mõistaks rahvusvaheliste koostööprojektide vajalikkust nii teadusasutuste kui ka ettevõtjate potentsiaali ja konkurentsivõime tõstmiseks.

Samuti toetab eelnõu praegusel kujul vaid TA asutuste poolt läbiviidavaid arendustegevusi, mis on aga väike osa kõrge riskiga arendusprotsessist. Saamaks struktuurivahenditest maksimaalset kasu, tuleks meede üles ehitada tervikprojekti toetavana.

Tänane eelnõu ei motiveeri ettevõtjaid osalema, kuna TA asutustelt sisse ostetud teenused ja selleks investeeritud raha ei pruugi jõuda ettevõtja reaalsesse ärilisse rakendusse. Sellega kaasneb reaalne risk, et TA asutused ei leia piisaval hulgal kvaliteetseid koostööpartnereid erasektorist ja valiku puudumisel saavad rahastatud ka potentsiaalita ettevõtmised.

Eelnevast lähtudes esitame järgmised ettepanekud:

1)      Mitte piirata teadus- ja arendustegevuste teostajate ringi üksnes Eesti avalike TA asutustega. Teostajate seas peab olema ka vähemalt üks Eesti avalik TA asutus, kuid sellele lisaks võivad teostajad olla nt inseneribürood, IT-arendajad, välismaised teadusasutused, Eesti eraõiguslikud uurimisasutused jt. Laiendades teostajate ringi, loob riik lisaks võimaluse erinevate koostööprojektide tekkeks ja teadmussiirdeks ka tulevikus, aidates nõnda kaasa Eesti majanduse teadmistemahukamaks muutumisele.

2)     Toetada meetme abil kogu arendustegevuse protsessi, lugedes abikõlbulikuks projekti kõikide osapoolte tegevused ja kulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega ja vajalikud.  Riigil on olemas vajalikud mehhanismid, teostamaks kontrolli kõigi kulude abikõlbulikkuse üle. Suunates ettevõtjad arendustegevuse teiste tegevuste jaoks toetust taotlema teistest meetmetest, tõstame nii riigi kui ka ettevõtjate halduskoormust, mis on vastuolus ka koalitsioonileppe põhimõtetega.