Pudelikael tervishoius: matame tulevikku vaatamata üha raha juurde, arenguhüpet ei julge teha
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa. Kuigi majandus on viimastel aastatel kiratsenud, on meil jätkuvalt üks kõrgemaid tööhõiveid kogu Euroopa Liidus. Praktiliselt pole sektorit, kus ettevõtjad ei räägiks vajalike oskustega töötajate puudusest. Kui majandus taas kasvule pöördub, muutub see veelgi põletavamaks küsimuseks, selgitavad Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter ja tervise töörühma nõunik Piia Zimmermann ajalehe Äripäev arvamusveergudel.
Inimesi on demograafia trendide tõttu vähe ja nad vananevad, mistõttu muutub üha tähtsamaks nende tervena ja tööturul hoidmine. Näiteks 2023. aastal kaotasime ühiskonnana üle 424 000 tervena elatud eluaasta, tervishoiukulud kasvasid 12% ja jõudsid ligi 2,2 miljardi euroni. Meie tervishoiusüsteem on kvaliteetne, seadmed on head ja arstid teevad tööd hingega. Kuid ümber hindamist vajab tervishoiu tulemuse mõõdik. Ühiskond investeerib tervishoidu ajaloo suurima summa, kuid tervena elatud aastate hulk väheneb.
Praegune lähenemine on suunatud protsessi, mitte saavutatud tulemuse mõõtmisele. Piltlikult öeldes paneb tegema patsiendile nii palju lõikusi ja protseduure kui vähegi võimalik, sest nii on meditsiiniasutusele rahaliselt kõige kasulikum. Ehkki inimesi ravitakse hästi, tähendab see mõõdik, et tervishoiukulutused paisuvad kui pärmi peal. Nii inimese kui kogu ühiskonna vaatest on parem mõõdik aga saavutatav tulemus, et inimene saab võimalikult kiiresti terveks ja tervena elatud aastate hulk kasvab.
Kardame homsesse vaadata
Neid eesmärke aitab täita ka tehnoloogia võimaluste senisest parem rakendamine. Eestis kogutakse palju digitaalseid terviseandmeid, kuid neis peituvaid võimalusi kasutatakse teenuste arendamiseks ja süsteemi arendamiseks vähe. See ei puuduta personaalseid terviseandmete kasutamist, vaid isikustamata suurandmemahtusid, millest piisab üldistuste ja järelduste tegemiseks.
Näiteks saaks andmete põhjal luua uusi teenuseid, teha rahvusvahelist teadus-arendustööd ning tervishoiuasutuste vaheline info vaba liikumine vähendaks dubleerimisest tekkinud tarbetuid kulusid. Lisaks saab kvaliteetsete andmete alusel elanikkonna terviseprobleeme analüüsida näiteks ametist või töökohast lähtuvalt ning selle alusel töötada välja tegevuskava ennetuseks. See tähendab, et inimesed jäävad vähem haigeks või siis ei tee seda nii tõsiselt.
Tervishoiu digiandmete ja- teenuste arendus on sisuliselt Tervisekassa hallata, millel on oluline roll koordinaatori ning vajaduste kaardistajana. Samas tulevad edusammud piiratud oskuste ja raha tõttu aeglaselt ning digitaliseerimise mahajäämuse hind muutub üha kallimaks. Seetõttu peaksid tervishoiu digiarendused olema valitususte ülene prioriteet.
Tervisetehnoloogia eraldi majandusharuna
Tervemate ja vähem ravi vajavate inimeste kõrval on veel üks põhjus, miks tasub tervishoiu digihüppe nimel jalad kõhu alt välja võtta. Siinne tervisetehnoloogia sektor on juba tugev ja eraldiseisev majandusharu ning selle laiendamine looks majandusele ja ühiskonnale selget lisandväärtust. Kui me vaid jõuaksime ühiselt kokkuleppele seda teed astuda.
Sel nädalal kogunesid Tallinnas Kadrioru Kunstimuuseumis eksperdid ja visionäärid nii Eestist kui Šveitsist, kus tervishoiuökonoomika on selgelt prioriseeritud valdkond, konverentsile Swiss Healthcare Innovation Day. Eesmärk on anda otsustajatele ja poliitikakujundajatele mõtteid, kogemuslugusi ja tähelepanekuid mujalt maailmast ning julgust panna tehnoloogia, sh tehisintellekti pakutavad võimalused, meie inimeste ja majanduse huvides tööle. Tervemad inimesed võrdub rikkama ühiskonnaga.
Tänaste tervishoiuvaldkonna põletavate probleemide lahendamise kõrval tuleb vaadata tulevikku, et läbi parema terviseinfo kättesaadavuse ja andmeanalüüsi jõuda efektiivsema tervishoiukorralduse ning riigile ja majandusele tulu toova teadus- ja arendustegevuseni.
Artikkel ilmus ajalehe Äripäev arvamusveergudel.