President Alar Karis: peame muutuma nutikaks majanduseks. See on käeulatuses.

President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“, 5. märtsil 2025.

Head ettevõtjad,

Kuidas lennutada lohet?

Eelmisel nädalal pidasin Estonia teatris kõne, milles tõdesin, et meie majanduskasv on kadunud. Prognoosid ootavad küll olukorra paranemist, kuid viimaste nädalate uudiseid lugedes tundub, et ka lähiaastad saavad olema keerulised.

Väikesele avatud majandusele ei tõota tariifid ega kaubanduspiirangud midagi head. Isegi neist rääkimine teeb ettevaatlikuks, keerulisest julgeolukorrast rääkimata. Nigelat väliskeskkonda ei saa me ise muuta.

Kas tuulelohe on jäänud seisma pelgalt nõrga tuule pärast? On reeglid selle nööri liiga raskeks teinud või hoopis sõlme ajanud? Ehk peaksime kujundama uue mudeli, mis lendaks nõrga tuulega kõrgemale? Võib-olla vajaksime drooni?

Kui palju me ka ei tahaks väliskeskkonda muuta, on mõistlik keskenduda teguritele, mille üle on meil mõju. Ütlesin eelmisel nädalal, et peame muutuma nutikaks majanduseks. See on meie käeulatuses.

Mõneti näib, et Eesti majandust piiravad samad probleemid, mis on traditsiooniliselt pidurdanud nn Vana-Euroopa riike. Oleme ju aastatega üle võtnud sama raamistiku ja arendanud oma institutsioonid sarnaseks. Meie majanduskasvgi näib konvergeeruvat aeglasema Euroopaga, mitte kiiremini kasvava USAga.

Ehkki bürokraatia üle kurdab eeskätt erasektor, on aeg-ajalt tunne, et reeglid seisavad ehk isegi rohkem ees hoopis riigil endal.

Sobivaks näiteks on andmete kasutamine.Teadmispõhised otsused eeldavad andmestike kasutamist, kuid andmekaitsereeglite tõttu on see kohati arutult keeruline. Riik võib lubada, et andmeid küsitakse ettevõttelt vaid üks kord, kuid osalt meie enda seatud piirangud takistavad nende jagamist riigiasutuste vahel.

Piirangute kujundajatel on olnud üllas eesmärk, kuid puudu on jäänud erinevate valdkondade vajaduste tajumisest ja suurest pildist, kui soovite. Tuulelohe nöör on täitsa sõlmes.

Head kuulajad,

Läheb keeruliseks, kui tahame majanduselt liiga palju: õnne, võrdsust, maailma päästmist ja midagi veel. Neid kõiki eesmärke ühiselt teeniks aga tootlikkuse kasv. See olgugi ainus eesmärk majandusele.

Seda tuleb pidada silmas nii ettevõtlustoetuste kui ka hariduspoliitika kujundamisel. Me ei peaks toetama midagi lihtsalt sellepärast, et nii on alati olnud või koolitama vähese perspektiiviga töötajaid vaid selleks, et sarnase töö tegijad pensioneeruvad peagi.

Tuleviku ja tootlikkuse peale tuleb mõelda meil kõigil. Seepärast kutsusin nädal aega tagasi Kadriorgu ettevõtjaid ja haridustegelasi, et panna alus programmile, mis toob juba sellest sügisest gümnaasiumisse tehisaru õppevahendid. Suvel koolitatakse selleks õpetajaid ja uute oskustega noored sisenevad mõne aasta pärast tööturule. Selliseid algatusi oleks vaja ka traditsioonilises äris.

Suurem osa tootlikkuse võtmetest ei asu poliitikute ega ametnike lauasahtlis, vaid erasektoris.

Eestil on hea võimalus arendada teadusmahukaid ettevõtteid. Iduettevõtete buum andis paljudele kogemuse rahvusvahelise ettevõtte kasvatamisest.

Tänu sellele on Eestis ärimehi, kes teavad, kuidas rahastada kiiresti kasvavat firmat ja rahvusvaheliste tehnoloogiaettevõtete juhid on mõnestki meist telefonikõne kaugusel. Nägin seda ise, kui töötasime Eesti ärimeestega välja tehisaru koolidesse viimise võimalusi. Hästi ühendatud ärijuhtide olemasolu on meie eeliseks.

Teadusavastuste ärisse jõudmist annaks kiirendada. Palju on räägitud ülikoolide ja ettevõtete koostöö vähesusest. Nii nagu ülikoolidesse on tarvis inimesi, kes mõistaksid äri, vajame ka ettevõtlusesse juhte, kes räägivad teadlastega sama keelt.

Vajame tehnoloogijuhtimise oskuste arendamist. Teadusavastuste toodeteks ja kasumiteks tegemisel ei pea Eesti ettevõtted piirduma pelgalt kohalikes ülikoolides avastatuga, vaid võiksime võtta üle ideid kogu maailmast. Meil on häid näiteid iduettevõtetest, mis on seda teinud, aga maailmas on veel väga palju ideid, mille just meie võiksime kasumiks muuta.

OECD koostatud analüüs juhtide oskustest näitas, et tehnoloogiaoskustelt ületavad Eesti juhid küll Ida-Euroopa keskmist, kuid Skandinaaviast jääme pikalt maha. Parandagem seda.

Teadusavastuste toomine ettevõtetesse on siiski vaid osa innovatsioonist: tootlikkuse tõstmine pole vaid teadusmahukate ettevõtete rida. Suur osa innovatsioonist sünnib igapäevase töö käigus.

Oluline on, et töötajad julgeksid ja tahaksid katsetada, et oma tööd paremini teha. Ning sama tähtis on, et juhid looksid selleks võimalused ja ettevõtte kultuuri, mis ei pärsi uuendusi ega teistest erineda julgevaid ideid.

Teaduse ettevõtetesse toomise ja nupukate töötajate kõrval peame tagasi tooma oskuse saavutatust lahti lasta. Seda on palju keerulisem teha kui minevikus, mil meil oli vähem kaotada. Samas on tõsiasi see, et kõik ettevõtted ei suuda uueneda ja kõik äriplaanid pole jätkusuutlikud. Oleme võib-olla püüdnud kriisides majandust liiga palju paigal hoida.

Välismaalt töötajate otsimise kõrval ei tohiks põlata töötajate üleostmist madala tootlikkusega firmadest. Konkurents ei leia aset pelgalt kaupade turul, vaid ka töötajate pärast.

Kui inimesed liiguvad madala tootlikkusega firmast paremale tööle, siis võidavad sellest nii needsamad inimesed kui ka majandus tervikuna. Madala tootlikkusega inimeste paremale tööle aitamine on eetiline.

Kui riik ühel päeval andmete kasutamisreeglid mõistlikumaks saab, võiks ehk maksuamet anda sõnumiga teada, kui sarnase töö tegijad teenivad mujal rohkem ja motiveerida seeläbi paremat tööd otsima.

Me ei tohi tuule tõusmist ootama jääda, vaid peame ise tegutsema. Sellised üritused, nagu täna, on head selleks, et kohvipausi ajal jagatud mõtetest sünniksid uued ideed. Loodan, et neist tuleb innovatsioon, mis aitab tuulelohe uuesti tippu.

Head konverentsi, aitäh!