Praktiline terviseabi juhis Ukraina sõjapõgenikele

Augusti lõpuks on üle Eesti piiri siia saabunud üle 50 000 Ukraina sõjapõgeniku. Ametkondade hinnangul on neid siia püsima jäänud ca 30 000 inimest. Paljud neist ootavad võimalust kiirelt koju naasta, aga osad jäävad siia pikemaks ajaks. Nende tööle asumine sõltub sageli laste kooli minemise võimalusest.

Siin on Haigekassa ülevaade Ukraina sõjapõgenikele osutatav

atest tervishoiuteenustest ning kuidas lahendatakse kooliminevate sõjapõgenikest laste koolitõendite teema. Seda võib jagada oma Ukraina töötajate või kogukondadega jagada. Lisainfot saab Haigekassast.

1. Tervishoiuteenused Ukraina sõjapõgenikele

Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud järgmised teenused:

Tervisekontroll Eestisse saabumisel – Eesti on sõjapõgenikele võimaldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku terviseseisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Tervisekontrolli tulemused sobivad ka töötamiseks vajaliku tervisekontrolli tõendina, samuti kooliminekuks.

Vältimatu arstiabi, sealhulgas hambaravi – vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral on kättesaadav kõigile Eestis viibivatele inimestele, sh sõjapõgenikele või siin transiidil olevatele isikutele. Lisaks vältimatule abile on Ukraina sõjapõgenikele võimaldatud vältimatu hambaravi, COVID-19 testimine ning COVID-19 vaktsineerimine ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused.

Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandetelefonilt 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse inimene edasi hädaabi numbrile 112.

Apteegid aktsepteerivad ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud.

Psühholoogilist tuge saab kriisitoe telefonilt 116 006 (+372 6147 393). Lisaks saab vestelda ka veebis aadressil www.palunabi.ee. Tugi on tagatud eesti, inglise ja vene keeles.

Perearstiabi – perearstikeskused osutavad üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele. Abi saamiseks ei pea kuuluma perearstinimistusse. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi vajadusel edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või vajalikeks protseduurideks. Sõjapõgenikele abi pakkuvate perearstikeskuste nimistud on leitavad Tervisekassa kodulehel.

Kuidas tekib Ukraina põgenikul ravikindlustus? Sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset. Elamisloa ja Eesti isikukoodi saanud Ukraina põgenikud ei ole automaatselt Eestis ravikindlustatud, vaid elamisloa saamise järgselt saavad nad seda taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel. Ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul.

Kindlustatutega on võrdsustatud lapsed, rasedad, ülalpeetavad abikaasad, osalise ja puuduva töövõimega inimesed, pensionärid, usulise ühenduse liige, õpilased, üliõpilased. Kui ajutise kaitse saanud inimene saab ravikindlustuse, on tal õigus saada ka plaanilist üld- ja eriarstiabi samadel tingimustel kohalike ravikindlustatud inimestega.

Kuigi tervishoiuteenuste saamiseks ei pea sõjapõgenikud perearsti nimistusse registreeruma, on see arstiga kokkuleppel võimalik. Sotsiaalministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi, Tervisekassa ja Terviseameti poolt on läbirääkimiste faasis korraldus, kuidas ajutise kaitse staatuse saanud isikud registreeritakse perearstide nimistutesse alates käesoleva aasta sügisest, et tagada parem perearstiabi kättesaadavus.

Detailselt on vaja kokku leppida erisused rahastamisel. Näiteks on tõstatatud krooniliste haigete puhul sidusus perearsti kvaliteedisüsteemiga, samuti uuringufondi maht ja olemasoleva juhupõhise rahastuse üleminek etapiviisiliselt tavapärasele pearahapõhisele rahastusele. Korraldus lepitakse kokku 5. septembriks.

Ukrainlaste nimistusse määramisel ja teenuste tagamise peamised põhimõtted:
– Ajutise kaitse staatus
– Elukohajärgne sissekirjutus vähemalt KOV täpsusega.

Nimistu suurus ja nimistut teenindav tervishoiutöötajate arv:

< 1 600 isikut nimistu kohta (1perearst + 1 pereõde)
> 1 600 isikut nimistu kohta (1perearst + 2 pereõde)

– Piirkondliku eripära võimalused nimistusse määramisel või alternatiivse teenuse tagamine, näiteks üldarst läbi eratervishoiu pakkumise.
– Uute 0 nimistute avamise võimalus piirkondades, kus olemasolevad nimistute mahud on täis.

Ukraina lapse koolieelse tervisekontrolli tõendid

Lapse ealine läbivaatus sh ka koolieelne kontroll viiakse läbi lapsele vanuses 6-8 aastat. Kontroll on vajalik, et hinnata terve lapse eakohast arengut. Koolieelne tervisekontroll on oluline ja vajalik just lapse vanusest lähtuv tervisekontroll. Lapse koolieelne tervisekontroll tehakse Eestis tavapäraselt perearstikeskuses vastavalt kehtivale juhendile „Terve lapse jälgimine“. Enamus perearste ei väljasta juba vähemalt aasta enam koolieelse tervisekontrolli kohta pabertõendeid, kõik andmed lapse tervise kohta on tervise infosüsteemis (nn digiloos).

Lapse tervisekontrolli andmed on kooliõdedele kättesaadavad tervise infosüsteemist (info lapse kasvamise, immuniseerimiste jm vajaliku kohta). Ukraina sõjapõgenike laste puhul ei ole samuti paberkandjal tõendite küsimine põhjendatud, vaid kasutama peaks samuti digitaalset terviseinfot. Tõendi puudumine ei saa olla taktistuseks lapse kooli vastuvõtmisel.

Lähtuda tuleb järgmistest juhistest erinevates olukordades:
Kui Ukraina lapsele on tehtud põgenike üldine tervisekontroll – kooliõde tervishoiutöötajana leiab tervise infosüsteemist kõik vajaliku ning aktsepteerib seda infot nn tervisetõendina. Kui üldise tervisekontrolli andmete alusel on vaja teha täiendavaid toiminguid (kaaluda, mõõta, kontrollida silmi, küsida vanematelt andmeid immuniseerimiste kohta vm), siis teeb kooliõde need toimingud ise. Vajadusel suunab kooliõde lapse perearsti juurde, aidates sealjuures leida õige perearst ning selgitades perearsti juurde minemise detaile (aja eelbroneerimine jms). Soovituslik on leppida perearstiga juhtum eelnevalt kokku.

Perearst teeb lapse läbivaatuse lähtuvalt laste tervisekontrolli juhendist ja esitab selle kohta arve haigekassale juhupõhiseks rahastamiseks. Kui lapsel on juba püsiv elukoht antud piirkonnas, võib perearst võtta lapse oma nimistusse.

Kui Ukraina lapsele on tehtud koolieelne tervisekontroll ja seda on teinud perearst või muu arst, saatnud info digilukku, aga pole väljastanud pabertõendit – digitaalset infot peab aktsepteerima, samuti nagu peaks seda tegema Eesti kodakondsusega laste puhul.

Kui Ukraina lapsele ei ole tehtud ei üldist ega koolieelset tervisekontrolli – kooliõde suunab lapse perearsti juurde, aidates sealjuures leida õige perearst ning selgitades perearsti juurde minemise detaile (aja eelbroneerimine jms). Soovituslik on leppida perearstiga juhtum eelnevalt kokku. Tervisekontrolli läbiviimine tuleb tagada hiljemalt kolme kuu jooksul.

Kooliõde omalt poolt saab teha õe pädevuses olevad toimingud – kaaluda, mõõta, kontrollida silmi, küsida vanematelt andmeid immuniseerimiste kohta jm tavapäraseid tegevusi. Perearst teeb lapse läbivaatuse lähtuvalt laste tervisekontrolli juhendist ja esitab selle kohta arve haigekassale juhupõhiseks rahastamiseks. Kui lapsel on juba püsiv elukoht antud piirkonnas, võib perearst võtta lapse oma nimistusse.

Tõendi puudumine 1. septembril ei saa olla takistuseks lapse kooli vastuvõtmisel.

Foto: Katie Godowski/Pexels