Peaminister kohtumisel Tööandjatega: suhkru- ja rasvamaksu ei tule
Valitsus ei hakka riigieelarvet täitma kaudsete maksudega, nagu suhkru- ja rasvamaks, lubas peaminister Taavi Rõivas 18. mail toimunud kohtumisel Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetega.
Rõivas tutvustas tööandjatele uut riigieelarve strateegiat, mille üks eesmärke on ergutada majanduskasvu. Muuhulgas on rahaline kate olemas ka Tallinn-Tartu maantee kuni Mäoni neljarajaliseks ehitamiseks.
Küsimustele vastates kinnitas peaminister, et kaudseid makse, nagu rasva- ja suhkrumaks ei tule. „Terviseedendajad tõstavad seda teemat pidevalt lauale ning ühe võimaliku katteallikana oli suhkrumaks tõesti arutlusel ka riigieelarve koostamisel, kuid see idee sai kohe laualt maha võetud. Valitsusel ei ole mingit plaani kehtestada suhkru- ega rasvamaksu,“ ütles Rõivas.
Erasektor panustagu enam tootlikkusse ja teadus-arendustegevusse
Üks riigieelarve strateegia prioriteetidest on teadus- ja arendustegevuse (TA) ergutamine, eesmärk on jõuda TA investeeringute mahuni 1% SKP-st. „Meil on levinud arvamus, nagu oleks meil TA investeeringutega erakordselt vilets seis. Tegelikult oleme aga Euroopa Liidus kahekdandal kohal. 1% või enam SKP-st on teadus-arendustegevusi ette näidata vaid Taanil, Rootsil ja Soomel,“ ütles Rõivas. „Kuid kui me soovime oma majandust kasvatada, siis, teades, et odava tööjõuga me enam konkurentsis ei ole, pole meil muud varianti kui nutikamaks saada.“
Foto: Tauno Tõhk (Riigikantselei)
Rõivase sõnul peab ka erasektor teadus- ja arendustegevusse senisest enam panustama. „Selleks on selgelt ruumi ja ka vajadust. Suurem osa erasektori investeeringutest TA-sse tuleb täna põlevkivisektorist,“ lisas Rõivas.
Teiseks soovitas peaminister ettevõtjatel panustada tootlikkuse tõstmisse nüüd ja kohe ning mitte oodata, kuni palgatase on juba niivõrd kõrge, et muud üle ei jää. „Julgustan teid mõtlema nõnda, et investeering tootlikusse on vaja teha nagunii, parem see ette võtta kohe,“ lausus Rõivas.
Sisserände piirarv võib täis saada
Üks valulisemaid küsimusi nii Eesti ettevõtjate jaoks kui ka Eesti arengu mõttes üldisemalt on Tööandjate keskliidu hinnangul tööjõupuuduse küsimus. Ühe lahendusena on keskliit välja pakkunud Eesti avamise välistööjõule, sh sisserände piirarvu suurendamine. Peaminister tunnistas, et tänavu võib praegune sisserändekvoot (0,1% alalisest elanikkonnast) esimest korda tõesti täis saada, seejuures enim sisserännanud tööjõudu on pärit Ukrainast.
„Kvoodi muutmine on raske, kuna kõik poliitilised jõud seda ei aktsepteeri,“ tunnistas Rõivas. „Seetõttu otsisime teist teed ja võtsime kõige suurema tööjõupuuduse käes vaevleva IKT-sektori sisserände kvoodi alt välja. See peaks leevendust pakkuma ka teistele valdkondadele, kellele jääb nüüd rohkem kvooti,“ lausus ta.
Miks ettevõtjad kõvemini gaasipedaalile ei vajuta?
Eesti majanduse edenemise tempot mõõtev Tööandjate majandusspidomeeter hindas meie ettevõtluskeskkonna olukorra viimati rahuldavaks – suvisel kiirteel kulgeme rahulikult 76 kilomeetrit tunnis. Rõivase arvates on selline hinnang on üsna adekvaatne. Kuidas aga jõuda kiiruseni 100 km/h?
„Valitsus saab luua infrastruktuuri, kus oleks võimalik kiiresti sõita – et tee oleks sile ja turvaline. Eesti ettevõtluskeskkond kuulub juba täna Euroopa paremate hulka, meie haridus on kvaliteetne ja tööjõu potentsiaal teha targemat tööd olemas,“ ütles Rõivas. „Kiiruse tõstmiseks on vaja riigi ja ettevõtjate koostööd. Minu küsimus on: kui valitsus teeb kiirteed järjest paremaks, siis mis on see, mis takistab ettevõtjail tugevamalt gaasi vajutada? On see riskijulguse puudus, ebakindlus või midagi muud?“
Eesti Tööandjate Keskliit on valitsust kritiseerinud liiga väikese ambitsioonikuse eest riigireformi läbiviimisel. Rõivase sõnul on riigireform väljendina väga ambitsioonikas. „Nagu oleks eesmärk terve riik ümber reformida. Kuid me ei vaja kapitaalremonti, vaid edasiminekut, nagu on öelnud Jüri Raidla,“ nentis peaminister.