Pärnus toimus kolmas kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvik
Pärnumaa Kutsehariduskeskus korraldab kord kvartalis kuni 2018. aasta juunini kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikuid ehk KEIK-e. Innovatsioonikohviku raames toimuvad tööandjatega ja linnakodanikega vabas vormis vestlusringid ja arutelud. KEIK-ide eesmärk on tihendada valdkonna esindajate omavahelist koostööd, informeerida avalikkust ja propageerida vähem populaarseid erialasid. Samuti soovitakse tõsta kutsehariduse mainet ja tekitada huvi õppima asumise ja praktikavõimaluste vastu. Fookuses on tööturul nõutud erialad, mis vajavad populariseerimist.
Kolmandal, teeninduse teemalisel KEIK-il, esines Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi ettekandega “Teeninduserialad kui karjäärivalik”. Innovatsioonikohvikus osalejad said koostöös kooliga genereerida ideid, kuidas erialasid populariseerida, õppetööd paindlikumalt korraldada ja kooli mainet tõsta. Seekordse KEIK-i laudkonna töö oodatav tulemus oli saada ettepanekuid, kuidas väärtustada ja paremini korraldada teeninduse erialasid. Laudkondades toodi esile kutsetunnistuse omandanud inimestele mentorprogrammide loomist, et spetsialistid leiaksid laiema rakenduse. Lapsevanematele soovitati pakkuda võimalust koos lastega osaleda õhtusel ajal või nädalavahetustel kooli poolt pakutavates erialasid tutvustavates õpitubades. Ettepanekuna jäi kõlama õppevormide paindlikumaks muutmine, et ka ajalises mõttes võiks osadel erialadel kutse andmine toimuda kiiremini. Esile tõsteti ka laiemat võimalust osakutsete taotlemisel teeninduserialadel.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhile Maarika Liivamägile oli ürituse formaat – kohvikuarutelu- uudne ja põnev. “Kohale olid tulnud umbes paarkümmend sektori esindajat – koolid, ettevõtjad, paar õpilast ja paar erialaliitu. Seekordse kohtumise teemaks oli teenindus ja sellega seonduvad väljakutsed. Loomulikult oli peamiseks ja läbivaks teemaks tööjõud teeninduses – alustades õppurite vähesest huvist kuni töötasudeni välja, mis teeninduses vabariigi keskmisest alla jäävad. Tõdesime, et oma roll on sotsiaalsel survel – vanemad tahtes oma lastele tulevikus head elustustaset ja põnevaid tööväljakutseid nii Eestis kui ka mujal maailmas, ärgitavad neid õppima infotehnoloogia valdkonna erialasid.
Rääkisime loomulikult koostööst tööandjate ja õppeasutuste vahel. Leppisime osalejatega kokku, et tuleb hoida aktiivset dialoogi tööandjate, kes ootavad hea ette valmistusega töötajad, keda kohe tegevusse rakendada ja õppeasutuste vahel, kus on rohkem vaja praktilist vaadet ja oskust reaalseid oskusi õpetada. Sellise ürituse formaadi eripäraks võib pidada ka seda, et tavapärasest kahest tunnist sai märkamatult pea kolm, sest osalejad leidsid üha uusi teemasid, mida arutlusele võtta ja reaalseid ideid, kuidas olukorda lahendada. Igast laudkonnast tuli 2-3 mõtet, mis sai tahvlile kirja ja millest kokkuvõtte näol ka edasisi plaane tehakse.
Kuna eestlased ei ole loomupäraselt head suhete loojad ja võrgustike kasutajad, siis selline formaat andis võimaluse sundimatuks mõttevahetuseks, kus kõik osapooled said arvamust avaldada. Kindlasti ei jää sellised arutelud ainult jututubadeks, olulisem fookus peaks olema välja pakutud ideede realiseerimine või siis testimine. See peaks nüüd korraldajate poolt olema läbi mõeldud järgmise sammuna. Töörühmade moodustamine jällegi erinevate osapoolte esindajate liikmetest võib anda reaalse tõuke millegi reaalse ära tegemiseks või teemale tähelepanu pööramiseks. Endiselt on oluline roll kutsehariduse populariseerimisel ja poliitika kujundajate sõnumitel ning laiemal kommunikatsioonil. Eks sellistes kooslustes välja öeldud mõtted saavadki olema sisuallikaks tegevustel,” võttis Liivamägi Pärnumaa Kutsehariduskeskusega koos korraldatud KEIKi kokku.
Loo autorid:
Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht
Anneli Rabbi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse avalike suhete juht
KEIK tegevust rahastab Euroopa Sotisaalfond ja Eesti riik ning tegemist on PRÕM tegevuse 8.7 „Kutsehariduse maine tõstmine“ vahenditega.
