“Parim juht 2025” finalist Sirli Männiksaar: suurte asjade tegemiseks peab olema ignorantne

Läbi organisatsiooni Eesti ühe tähtsama eksportööri Ericsson Eesti juhiks kasvanud Sirli Männiksaar ütleb, et suurte asjade tegemiseks peab juht olema heas mõttes ignoratne ja mitte jääma kinni tehtusse või olemasolevatesse piiridesse.

Pärnu juhtimiskonverentsi, Eesti personalijuhtimise ühingu PARE, Eesti Tööandjate keskliidu ja Äripäeva korraldatud konkursi finalist Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar jagas oma juhtimiskogemust ja õppetunde Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“.

Siin on mõned väärt mõtted sellest vestlusest.

Juhi teekonnast.

Igaühel on oma teekond, ei ole õiget ega valet. Kui mina kunagi Ericssonis (20 aastat tagasi – toim) alustasin, siis oli peas umbes selline mõte, et „oh, vahva koht, olen siin paar aastat“.

Mind on inspireerinud just see, et saan liikuda ja on tekkinud võimalused, iga uus kogemus on avardanud mõtet ja olen astunud sammu suunas, mille peale varem ei tulnud.

Kõige õpetlikum lugu juhiks saamise juures.

Enne ringiga Eestisse tagasi jõudmist võtsin vastu ootamatu, kahenädalase etteteatamisega võimaluse kolida Eestist ära. See oli üks olulisemaid pöördeid, mida oma senises tööalases elus teinud olin. Kui oleksin jäänud istuma ja planeerima, siis poleks ilmselt seda sammu teinud.

Astusin juhi rollist kõrvale tehnoloogiavaldkonda, AI ja masinõppemudelite loomise juurde, teadmata, kuhu lähen.

See õpetas, et asjade kõrgemalt nägemiseks peab vahel asju nägema väljastpoolt sisse. Nii suudad ka äriliselt palju ratsionaalsemad ja targemaid otsuseid teha, sest omas keskkonnas on lihtne sinna keskkonda emotsionaalselt kinni jääda.

Suurte muudatuste ellu viimiseks peadki olema teataval määral ignoratne kõige positiivsemas mõttes. Ei tohi jääda varasemasse kinni, see hakkab takistama. Seetõttu küll austan organisatsiooni struktuuri, kuid olen selle piiride osas ikkagi ignorantne  – organisatsiooni saab ümber disainida, kui see enam tänasesse päeva ei sobitu või eesmärke pigem takistama hakkab.

Juhi nii nagu inimene tahab juhitud olla.

Öeldakse, et kohtle teist nii, nagu sa tahad, et sind koheldakse. Juhtimise vaatenurgast pädeb pigem see, et kohtle teist nii, nagu tema tahab, et teda koheldakse. Proovi nüüd juhina aru saada, kuidas ta soovib, et teda koheldakse. See on see kunst, millega juhid igapäevaselt tegelevad.

Tihti arvatakse, et asjad ei õnnestu, et inimesed on eri põlvkondadest ja eri mõtteviisidega. Tegelikult on 80% sellest, miks midagi ei õnnestu, praktilised küsimused – eesmärgid, inimeste kokku toomine, asjade läbirääkimine. Erinevad põlvkonnad ja mõtteviisid ei ole ebaõnne põhjus.

Hoolimine töö juures.

Olen seda palju näinud ja see on noorte, näiteks spetsialistist juhtideks kasvanud juhtidele väljakutse, et juhi lauale jõuavad teemad, mille eest keegi ei hoiata. Need on väga praktilised asjad, inimesed oma igapäevaste mõtete, murede, rõõmudega, pereprobleemide ja omavaheliste suhetega. Selles navigeerimine ongi hoolimine. Kui oled mõnda aega juhi rollis olnud, siis annad endale aru, et ei saa endale kõike sisse võtta, aga see ei võta ära hoolimist.

Tuleb endal nende samade emotsioonidega toime tulla. Kui muutud murekaevuks, siis hakkab see sind end mõjutama. Aga, kui sa iseennast märkad, siis oskad märgata inimese enda ümber, kas neil on hästi või neil on halvasti.

Ebakindlal ajal plaanide tegemisest.

Mul on eesmärgid, Põhjatäht, mille suunas nii eraeluliselt kui tööalaselt kulgen. Enamusele inimestest ei meeldi, kui ei tea, miks midagi teha või kuhu minna. Ettevõttena on see eluliselt oluline – kui su ettevõttel ei ole sihti, siis tavaliselt ei ole varsti ka ettevõtet.

Kui ikkagi tõused hommikul üles ega tea täpselt, mis sealt uudistest tuleb, siis on oluline agiilsus. Tuleb nii ärilistesse kui eraelulistesse plaanidesse säilenõtkust ehitada ja lihtsalt jälgida. Kas see ei ole mitte sõjaväelaste ütlus, et asi ei ole ju mitte plaanis, vaid asi on planeerimises. See on igale ettevõttele omane ja oluline.

Sirli Männiksaare küsimus Eesti juhtidele: tööturul on praegu 3-4 erinevat põlvkonda. Kuidas seda mitmekesisust ära juhid?

Parim juht selgub 16. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.