Õpipoisiõpe: kuidas meil läheb?

Kuidas on õpipoisiõppe juurutamisega seni läinud ja millised on seni ilmnenud rõõmud ja mured, kirjutab Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.
 
Tänavu on kavas luua nii riigieelarve kui Euroopa Sotsiaalfondi toel ligikaudu 1500 õpipoisiõppe kohta ja aastaks 2020 peaks Eestis olema 8000 õpipoisi õppekohta. Väga hea meel on selle üle, et maikuu seisuga õpib meil selles õppes juba 927 õpilast ja trend on terve aasta jooksul olnud kasvav. See näitab, et õpipoisiõppe võimalustega on nii koolid kui ettevõtted kenasti kaasa tulnud.  
 
Populaarsemad valdkonnad on tervishoid ja sotsiaalteenused (167 õppurit), kaubandus (128 õppurit), turismi-,toitlustus- ja majutusteenindus (116 õppurit), mehaanika ja metallitöötlus (103 õppurit). Õppevormi pakuvad kokku 23 õppeasutust üle Eesti. Kõige suuremad grupid on alustanud Valgamaal ja Pärnumaal.
 
Endiselt vajavad edasist arutelu erinevad töölepingu ja õpilaste õigustega seotud küsimused. Praktikas tähendab see seda, kuidas ühildada õppepuhkused ja töölepingu seaduse alusel ette nähtud puhkused või millise koormusega on võimalik õppurit tööle võtta. Nende küsimuste tekkimisel tuleb arvestada, et osad probleemid tulevad välja alles siis, kui need praktikas läbi mängida. 
 
Mitmetele  õiguslikele kitsaskohtadele, mis alguses ületamatud tundusid, on praeguseks vastused olemas. Näiteks võib õppuri võtta tööle ka väiksema koormusega kui 1.0 ning soovituslik võiks õppuri õppepuhkuse ning nö tööpuhkuse perioodid omavahel ühildada. Õpilasele makstavalt tasult ei pea tööandja minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma. Kui partneriks olevad koolid veel kõikidele tehnilistele küsimustele vastata ei oska, siis tasub kindlasti uurida kas ministeeriumist või sihtasutusest Innove.
 
Õpipoiste koolituskulud kantakse praegu koolile ja kuni 50% koolituse hinnast on koolil võimalik suunata ettevõttesse. Pikema õpipoisiõppe ajalooga riikides on riigi kanda koolituskulud õppeasutuses ja ettevõtte kanda koolituskulud ettevõttes. 2016. aastal on võimalik kutsekoolidel koostöös tööandjatega veel kahel korral (1. september ja 1. detsember) esitada õpipoiste õppekohtade taotlusi ja seda läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi.
 
Õpipoisiõppe õppekavade pikkus Eestis on keskmiselt kuus kuud, surve on veelgi lühemate õppekavade tekkeks. Siiski peab arvestama, et tasemehariduse ülesanne on laiem kui konkreetse tööprotsessi õpetamine – väga kitsa profiiliga ja lühikesi õpipoisi õppekavade läbiviimist ei saa riik toetada. Inimesel peab olema võimalik saadud haridusega asuda tööle ka mõnda teise ettevõttesse või liikuda edasi oma ettevõtte raames. Pika õpipoisiõppe traditsiooniga riigid (Saksamaa, Austria, Šveits) koolitavad selles vormis õpilasi 2-3 aastat, kohati kauemgi. 
 
Meeles peab pidama, et õpipoiss ei ole ettevõtte jaoks tasuta tööjõud ega kooli jaoks õpilane, kellega tegelema ei pea. Ettevõtte peab õpipoisile maksma vähemalt miinimumpalka ja nii kool kui ka tööandja peavad koolituse hea taseme eest vastutama. 
 
Õpipoisi keskmine vanus Eestis on 36 eluaastat ja pigem kasutatakse seda õppevormi juba töötavatele inimestele täiendava hariduse andmiseks. Saksamaal näiteks on õpipoisi keskmine vanus 19 eluaastat ning see on esmase eriala õpetamise kasutatavaim vorm. Õpipoisiõpet tuleb Eestis arendada nii, et sellesse õppevormi oleks võimalik tulla õppima ka noortel.
 
Mis on õpipoisiõpe ja kuidas see toimib?
 
Töökohapõhine õppevorm ehk õpipoisiõpe on õpetamise viis, mida kasutab kutsehariduse andmisel enamik väga hea kutsehariduse mainega Euroopa riikidest. Samuti on õpipoisiõppe pakkumine loomulik osa kaasaegse ja pikema arenguvisiooniga ettevõtte tegevusest. Järelkasvu panustav ettevõtja on ka potentsiaalsete töötajate seas mainekam ja ihaldusväärsem. 
 
Õppija saab aga kõige kiiremini ja hõlpsamini õppida selgeks konkreetse ameti ja samal ajal kindlustab endale juba ka töökoha. Seega: inimene saab kiiremini tööle ja tööandja kiiremini endale sobiva töötaja.
 
Õpe on üles ehitatud viisil, et kool vastutab teoreetiliste teadmiste õpetamise eest. Praktilisi oskusi saadakse tööandja juures läbi töökogemuse ja praktilise töö juhendamise, mis moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Ettevõtetes on juhendajateks kõige paremini tuge pakkuda oskavad praktikud ja kasutusel vajalikud tehnoloogiad – seega on õpe väga kaasaegne.  
 
 
Õpipoiste arvu muutused 2012-2016.