OECD September 2022 Majandusülevaade – “Paying the Price of War”

Eile avaldati OECD 2022.a sügisene majandusprognoos.

Järgnevalt Business at OECD poolt välja toodud väljavõtted põhipunktidest:

Globaalne väljavaade: maailma majandus aeglustub oodatust rohkem

• Venemaa invasioon Ukrainasse kahjustab maailmamajandust. Ülemaailmne majanduskasv peatus 2022. aasta teises kvartalis ja paljude majanduste näitajad viitavad nüüd pikemale aeglustunud kasvuperioodile. Sõda on oluliselt tõstnud energia- ja toiduainete hindu, suurendades inflatsioonisurvet ajal, mil elukallidus juba praegu kogu maailmas kiiresti tõuseb.
• Ülemaailmne majanduskasv aeglustub eeldatavalt 3%lt 2022. aastal 2,2%ni 2023. aastal, mis on tunduvalt madalam kui enne sõda eeldati. Ülemaailmne reaalne sissetulek 2023. aastal võib olla ligikaudu 2,8 triljoni USA dollari võrra väiksem kui aasta tagasi oodati.
• Inflatsioon: paljudes majandustes on laialt levinud inflatsioon. Eeldatakse, et koguinflatsioon langeb 2022. aasta 8,2%lt 2023. aastal 6,5%le G20 riikide majanduses ja 2023. aastal G20 arenenud riikides 6,2%llt 4%le. Karmim rahapoliitika ja pakkumise kitsaskohad peaksid järgmisel aastal inflatsioonisurvet pidurdama, kuid kõrgemad energiahinnad ja tööjõukulud aeglustavad tõenäoliselt selle languse tempot.
• Energiapuudus: Suurem kütuse puudus, eelkõige gaasi puudus, võib 2023. aastal vähendada Euroopa majanduskasvu veelgi 1,25%, vähendada ülemaailmset kasvu 0,5% ja tõsta Euroopa inflatsiooni rohkem kui 1,5%.

OECD poliitikasoovitused:

• Inflatsioon ja energia:
  • Inflatsiooniootuste ankurdamiseks ja inflatsioonisurve püsiva vähendamise tagamiseks on vaja intressimäärasid veelgi tõsta.
  • Kõrgete energiakulude mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele pehmendamiseks on vaja fiskaaltoetust. See peaks aga olema ajutine, keskenduma kõige haavatavamatele isikutele, säilitama stiimulid energiatarbimise vähendamiseks ja energia hinnasurve vähenedes tuleb need lõpetada. Lisaks peaksid elatustaset leevendavate lühiajaliste fiskaalmeetmete puhul võtma arvesse vajadust vältida edasisi püsivaid stiimuleid kõrge inflatsiooni ajal ja tagada eelarve jätkusuutlikkus.
• Kliimamuutused: valitsused peavad tagama, et energiajulgeoleku ja kliimamuutuste leevendamise eesmärgid oleksid kooskõlas. Jõupingutused lähiaja energiajulgeoleku tagamiseks, taskukohasus fiskaaltoetuste kaudu, tarnete/pakkumiste mitmekesistamine ja väiksema energiatarbimisega peaksid kaasnema tugevamad poliitilised meetmed, et suurendada investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.
• Rahvusvaheline koostöö: sõja tagajärjed ohustavad jätkuvalt ülemaailmset toiduga varustatust, eriti kui need on kombineeritud kliimamuutustest tulenevate edasiste äärmuslike ilmastikunähtustega. Põllumajandusturgude avatuna hoidmiseks, hädaolukordade lahendamiseks ja pakkumise tugevdamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd.

Foto: OECD