Nullbürokraatia: ootame näiteid koormavast ja üleliigsest aruandlusest
Eesti Tööandjate Keskliit on pikka aega seisnud selle eest, et alustataks riigireformiga ning vähendataks ettevõtjate halduskoormust. Rõhutasime selle vajadust Tööandjate manifestis ning oleme seda Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet takistava tegurina esile toonud lugematutel kohtumistel-arupidamistel. Tänaseks on protsess jõudnud nii kaugele, et nelja ministeeriumi koostöös on alustatud halduskoormuse vähendamise projektiga (nn nullbürokraatia), mille eesmärk on kriitiliselt üle vaadata ettevõtjatelt riigile esitatav aruandlus ja seda oluliselt vähendada.
Selleks, et tegeldaks tegelike probleemidega ning sünniksid konkreetsed lahendused, vajame oma liikmete aktiivset koostööd.
Palun mõelge oma organisatsioonis ja pange kirja konkreetsed probleemid ja valukohad, kus peate täitma mõttetuid ja üleliigseid pabereid või aruandeid. Näiteks olukorras, kus peate esitama samu andmeid erinevatele instantsidele, kus on tähtajad ebamõistlikult lühikesed vms. Samuti palume võimalusel pakkuda välja lahendus. Ilmselt on selleks mõistlik kaasata töötajad, kes aruandlusega kokku puutuvad (nt personali- ja finantsvaldkonnas, aga ka muudes valdkondades, kus aruandlusega tegeldakse).
Mida konkreetsemad probleemid-lahendused kokku kogume, seda suurema tõenäosusega saame kaasa aidata nende kitsaskohtade lahendamisele.
Näide 1: Tulumaksuseaduse §54 lg 2 kohaselt peab käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõtja esitama TSD deklaratsiooni EMTA-le ka juhul, kui väljamakseid ei tehtud. Lahendus: Kui ettevõtjal väljamakseid polnud, siis ta ei pea TSD deklaratsiooni esitama ja selle mitteesitamine loetakse kinnituseks, et väljamakseid polnud.
Näide 2: EASi taotlusvoorus peab ettevõtja Exceli vormil esitama andmeid, mis sisalduvad ka Äriregistris. Lahendus: EAS peaks need andmed võtma otse Äriregistrist.
Ootame teie näiteid reedeks, 13. novembriks e-mailile piia@employers.ee. Vastame hea meelega küsimustele.
Edasine ajakava:
16 – 30. nov: Eesti Tööandjate Keskliit analüüsib ja süstematiseerib saadud ettepanekud, vajadusel täpsustab või töötab välja lahendusettepanekuid. Vajadusel kutsume lahenduste leidmiseks kokku meie valdkondlikud töögrupid.
1. dets: esitame kogutud ja süstematiseeritud probleemid-lahendused Rahandusministeeriumile
dets 2015 – jaan lõpp 2016: Rahandusministeerium analüüsib koostöös teiste ministeeriumitega ettepanekuid ja annab hinnangu, milliseid arvestada ja kohe töösse panna, milliseid ei ole võimalik arvestada.
veebr 2016: koguneb ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab läbi ettepanekud, mille rakendamist ei peetud ministeeriumites võimalikuks. Arutelu tulemusel otsustab komisjon, kas ministeeriumi seisukoht oli põhjendatud või tuleb ettepanekuga siiski arvestada.