Neli põhjust, miks valida just Aasia õpingud:
1. Aasia mõjuvõim ja olulisus kasvab
21. sajand on Aasia sajand. Enamus maailma majanduskasvust leiab aset väljapool Euroopa Liitu ning 40% sellest pärineb Aasiast. 60% maailma rahvastikust elab Aasias.
2. Aasia kultuur on iidne ja ärikultuur erinev
Selleks, et olla Aasias edukas, tuleb tunda ja austada kohalikku kultuuri, sealhulgas ärikultuuri. Ainuüksi lääneliku lähenemisega kaugele ei jõua. Eestis on aga vaid käputäis inimesi, kes omavad häid teadmisi Aasia ärikultuurist. Ning loomulikult ei saa kõiki Aasia riike panna ühte patta, ärikombed Hiinas ja Jaapanis on väga erinevad.
Euroopa Liidus on soovitatav, et kooli lõpetamisel oskaksid noored lisaks emakeelele teatud tasemel ka kaht muud võõrkeelt. Tavaliselt on nendeks Euroopas räägitavad keeled, aga arvestades Aasia mõjuvõimu kasvu võiks üks neist olla mõnes Aasia riigis räägitav, kas siis mandariini, jaapani vms keel.
3. Koostöövõimalusi on lõputult
Eestil on globaalselt ja sealhulgas Aasia riikide seas asjaliku digiriigi kuvand, seda eriti tänu meie avalikele digiteenustele, aga ka iduettevõtetele. IT-, digi- või laiemalt teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas tasub vaadata eelkõige Jaapani, Lõuna-Korea, Singapuri poole, kuid digivaldkonnas pakub koostöövariante ka India.
Tuntud Jaapani veebikaubamaja Rakuten on investeerinud nii meie Linqvisti kui ka ostnud virtuaalset proovikabiiniteenust pakkuva FitsMe. Meie puidu- ja puittoodete sektor ekspordib Jaapanisse– jaapanlastele meeldib Eesti disain. Ka toiduainesektor on kaardistanud sealseid võimalusi. Need on siiski vaid üksikud näited ärikoostööst, aktiivsem Aasia turu avastamine seisab ees
4. Vabakaubanduslepped lisavad argumente
Lõuna-Koreaga on Euroopa Liidul vabakaubandusleping 2011. aastast, alates selle aasta veebruarist kehtib majanduspartnerlusleping Jaapaniga, samuti on vabakaubandusleping Singapuriga. Läbirääkimised käivad lepingute sõlmimiseks ka Vietnami ja Indoneesiaga – see kõik hoogustab loodetavasti ka majandussuhete arengut Eesti ja nende riikide vahel. Samuti saavad Eesti ettevõtted ja ülikoolid tulevikus taotleda koos Jaapani partneritega innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks kaasfinantseerimist Horisont Euroopa programmist. Vulcanus programm pakub aga Jaapani üliõpilastele kompenseeritud võimalust tulla praktikale ELi ettevõtetesse ning siinsetele üliõpilastele saada töötamiskogemus Jaapani ettevõtetes.
Kirjutas: Eve Päärendson, Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht