Millega tegeleb tööandjate ühisus?
Eestis on ligikaudu 100 000 vähenenud töövõimega inimest, mis on pea 10% rahvastikust. Teisalt, olenemata tööjõu nappusest tööturul, on erivajadusega inimesel tõenäosus leida sobiv töökoht väiksem kui erivajaduseta inimesel.
Eesti Tööandjate Keskliit on koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE ellu kutsunud Tööandjate võrgustiku, millel on kaks põhieesmärki:
- aidata kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööellu kaasamisele;
- tõsta tööandjate teadlikkust, jagades kogemuslugusid ja praktikaid vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendamisel.
Ühisusse kuuluvad tööandjad, kes lubavad, et kohtlevad vähenenud töövõimega inimesi võrdselt teiste tööle kandideerijate ja töötajatega. Eesmärgiks ei ole vähenenud töövõimega inimeste värbamine iseenesest. Selleks ei pea ka ettevõttes tingimata juba töötama mõni vähenenud töövõimega inimene. Loeb ettevõtte mõtteviis ja suhtumine, et kandideerimisel on olulised inimese oskused ja kompetentsid. Vähenenud töövõimega inimene ei ole oma puude tõttu kõrvale jäetud.
Vähenenud töövõimega inimese värbamise eelduseks on seda soosiv keskkond nii juhtkonna kui ka töötajate poolt. Sageli on erivajadusega inimeste suhtes juurdunud eelarvamused. Näiteks, et puudega inimene saab teha ainult lihtsalt füüsilist tööd. Tihti kujutavad inimesed vähenenud töövõimest rääkides ette silmaga nähtavaid töötamise piiranguid nagu näiteks liikumispuue. Osad töötamise piirangud on silmaga nähtavad, aga väga suur osa ei ole (näiteks epilepsia, diabeet või post-traumaatiline stress). Tegelikkuses on üsna suur osa vähenenud töövõimega inimestest võimelised täitma keerukaid tööülesandeid ning nad ei vaja töökohal füüsilisi kohandusi, vaid paindlikke töövorme.
Tööandjate ühisuse võrgustik korraldab kohtumisi erinevate puuetega inimeste organisatsioonidega, et mõista paremini puuete eripärasid ning vajadusi tööelus toimetulekuks. Nii näiteks on võrgustik kohtunud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga, et tõsta teadlikkust liikumis- ja liitpuudega inimeste töökoha kohandamisest, Vaimupuudega Inimeste Tugiliiduga, et mõista intellektipuudega inimeste vajadusi, aga ka Eesti Diabeediliiduga, et osata toetada diabeediga kolleegi.
Koostöös töötukassaga jagame võrgustikus infot töötukassa tööandjale suunatud teenuste ja toetuste kohta vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel. Töötukassa on sõlminud üle 50 ettevõttega koostöölepped, mille eesmärgiks on teenuste arendamine tööandjate reaalsete vajaduste järgi. Töötukassa on valmis veelgi rohkemate ettevõtetega koostööleppeid sõlmima.
Parimate praktikate jagamiseks külastame võrgustiku kaudu erinevaid ettevõtteid, kes jagavad oma kogemuslugu vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest. Räägime, millest alustada, kuidas jõuda sihtgrupini, kuidas valmistada meeskonda ette puudega inimese tiimi sulandamiseks ning millised õnnestumised ja ebaõnnestumised sel teel on ette tulnud. Lisaks tutvume ettevõtetes juurutatud lahendustega, mis toetavad vähenenud töövõimega inimeste tööd ja suuremat kaasamist.
2017. aastal, kui Tööandjate Ühisus alustas, oli algne eesmärk tõsta esile tööandjaid, kes on suunanäitajad vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel. Nüüd, kus ühisuse roll on kasvanud ja tegevus on mitmekesistunud, on võrgustiku liikmeks astunud ligi 40 organisatsiooni. Nende tööandjate hulgas on nii suuri rahvusvahelisi kontserne kui ka väikeseid, alla 10 töötajaga tööandjaid. Mõnes organisatsioonis töötab enam kui 100 vähenenud töövõimega inimest, mõnes veel mitte ühtegi. Neid tööandjaid ühendab hoiak hinnata kõrgelt inimese õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, sõltumata tema töövõime ulatusest.
Ühisusse kuuluvad tööandjad kutsuvad ühisusega liituma organisatsioone, kes näevad ühiskonda panustamises võimalust suurendada ka oma ettevõtte edu. Vähenenud töövõimega töötajate ulatuslikum kaasamine tööellu aitab leevendada töökäte puutust. Ettevõtted, kes kaasavad vähenenud töövõimega inimesi, kellel on vajalikud oskused või soov ja võime neid oskusi omandada, panustavad ka oma ettevõtte kui tööandja brändingusse. Mitmekesine töökeskkond, kus ühtviisi on väärtustatud nii vähema töövõimega inimesed kui ka vanema- ja nooremaealised, välismaalastest töötjad ning väikelapse vanemad, on eelistatud töökeskkonnaks kõrge sotsiaalse vastutustundega talentidele.
Tööandjate Ühisuse tegevust toetab Euroopa Sotsiaalfond ning kõik kohtumised, seminarid ja infovahetused on ühisuse liikmetele tasuta!
Liitu Tööandjate Ühisusega PARE kodulehel https://www.pare.ee/tooandjate-uhisus-0
Autor: Kärt Kinnas, PARE tegevjuht
