Millega tegeleb Eesti mööblitootjate mõttekeskus TSENTER?

Puidu- ja mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega sektor, mis on oluliseks tööandjaks maapiirkondades ning aitab väärindada kodumaist toorainet. Oma panuse puidu paremaks väärindamiseks annab Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER. Keskuse missiooniks on puidu- ja mööblivaldkonna ettevõtjaid toetada, noori innustada ja regiooni ettevõtlust elavdada.

Kompetentsikeskuse juhi Britt Vahteri sõnul on TSENTRIS unikaalne tehnikapark, mis võimaldab anda puidule lisandväärtust, aidates tooteid arendada, valmistada prototüüpe ja väikepartiisid. „Nii näiteks valmistati ühele Rootsi disainerile vineerist lambi prototüüp. TSENTRI poolt tehti joonestustööd, pakuti materjalid, valmistati erinevad tootenäidised ning proovipartii. Lahendus osutus sedavõrd menukaks, et Rootsis nimetati Väimelas väljatöötatud vineerist lamp selle aasta disainileiuks.“

Praegu on keskuses töös seitse suuremat projekti. Kaks neist tegeleb koostöös ettevõtjatega uudsete metoodikatega puidu ja mööbli valdkonnas, kahes projektis toimub õppekavade arendus, kaks projekti tegelevad seenioride elukeskkonna- ja mööblilahendustega ning kõige kandvamaks on kompetentsikeskuste meetmest toetatud projekt, mis võimaldab üldse niisugust keskust ja meeskonda üleval pidada.

TSENTER pakub sektorile suunatud koolitusi ja teemahommikuid. Kuna teisest Eesti otsast on Väimelasse ajamahukas sõita, siis on koolitustest tehtud videoülekanded järelvaadatavad TSENTRI kodulehel.

Septembrist käivitus aasta aega kestev arenguprogramm puidusektori praegustele ja tulevastele esmatasandi juhtidele, milles käsitletakse puiduettevõtte toimimise majanduslikke, juriidilisi ja tehnoloogilisi aspekte. Programm töötati välja koostöös Kagu-Eesti puiduklastri ettevõtjatega.

Tähelepanu noortele

TSENTRIS peetakse oluliseks ka tulevaste puiduettevõtjate järelkasvu kasvatamist ning keskus on õla alla pannud mitmetele õpilasfirmade tegemistele, aidates neil esimese prototüübi luua tasuta.
Seda teenust on TSENTER pakkunud vähem kui aasta, kuid õpilasfirmade huvi on suur. „Teeme esmase prototüübi ja esimese partii noortele ettevõtjatele tasuta ja seejärel ostavad nad meilt teenuseid juba hinnakirja alusel. Kuid meile pole oluline mitte raha teenida, vaid me anname tulevastele ettevõtjatele kogemuse, kuidas teha koostööd tööstusega, eelkõige just puidutööstusega. Seega võib öelda, et meie jaoks on tegemist missiooniprojektiga,“ sõnasBritt Vahter. 

Inimsilma jälgimisest kuni seenioride mööblini

Kompetentsikeskuses TSENTER on praegu pooleli mitu projekti, mis käsitlevad nii puidu paremat väärindamist kui ka turundamist.
Nii on keskuses käsil projekt, mille raames töötatakse välja lahendusi madalakvaliteedilise puidu väärindamiseks ristpuitpindadeks. Kui siiamaani läheb madalakvaliteediline lepp, haab või paju peaasjalikult kütteks, siis tulevikus võib sellele puidule leida hoopis väärikama kasutuse näiteks eksklusiivsete põranda- või seinapaneelidena.

Koostöös Tartu ülikooli majandusteaduskonna neuroturunduse labori teadlastega uuritakse TSENTRIS, kas tarbijate hinnangud uutele toodetele erinevad, kui nad vaatavad ainult arvutipilti või saavad katsuda ka päris asja ennast. Miks see vajalik on? Klassikalise tootearenduse puhul saavad tootjad tarbijalt tagasisidet alles siis, kui toode on poes. Fotorealistlikud pildid 3D-joonistest võiksid aga anda inimesele hea ettekujutuse uuest mööbliesemest juba siis, kui see on alles paberil. Tegija saaks seega prototüüpe loomata teada, kas uudistootel oleks klientide seas menu või mitte. Selle tehnoloogia kasutamine võimaldaks ettevõttel hoida tootearenduses kokku märkimisväärseid summasid, kuna praegu müüakse juba 15 protsenti mööblist internetis. 

Maailmas elab 2050. aastal juba üle kahe miljardi 60+ inimesi, seega on neile suunatud turg järjest suurenev. On igati mõistetav, et hõbemajanduse turukasvust tahavad osa saada ka Eesti mööblitootjad ja nii osalebki TSENTER BaltSe@nioR2.0 nime kandvas ühisprojektis, mis ühendab Balti mere riikide oskused spetsiaalsete sisustuslahenduste loomiseks ja näidiste valmistamiseks. Eestist osaleb projektis lisaks keskusele ka Saue vald ning TSENTRIS valmivad projekti raames avalikku ruumi mõeldud abistavate mööbli- ja sisustuselementide prototüübid ning Saue vald proovib neid igapäevakasutuses.

1. jaanuarist 2016 kuni tänavu juuni lõpuni on keskusest mitterahalist abi saanud 316 ettevõtet ning teenuseid on kasutanud 255 firmat. Valdav osa ettevõtteid on olnud Lõuna-Eestist, kuid koostööpartnereid on üle Eesti. Ettevõte, kes on TSENTRIST kas omandanud teadmisi või ostnud sisse mingit teenust, hakkab koostöös nägema uusi võimalusi ja tuleb enamasti tagasi.

Eriti hea meel on selle üle, et TSENTRISSE on leidnud tee välismaised kliendid Rootsist ja Soomest, kes toovad kaasa nii lisaraha kui põnevaid projekte, mis arendavad ka keskuse töötajaid.

Kohtumiseni TSENTRIS!

Vaata lisaks www.tsenter.ee