Marja-Liisa Alop: toome haiguslehed 21. sajandisse 

Riik plaanib lubada haiguslehe ajal osalise koormusega töötamist senise 61. päeva asemel alates 31. päevast. Suund on õige, kuid tegelikult võiks lubada veelgi varem, selgitab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop ajalehe Äripäev arvamusveergudel. Seda vajavad nii töötajad kui tööandjad ning muutunud töötamine.

Eesti haigus- ja hooldushüvitise süsteem vajab uuendamist, sest ei arvesta tänapäevase ettevõtete töökorraldusega ega tööandjate ja töötajate soovidega. Süsteemi jäikust kirjeldab hästi see, kui igapäevaselt kaugtööd tegev raamatupidaja, programmeerija, turundaja või muu kontoritööd tegev inimene saab trauma, siis on tal valida kahe kehva variandi vahel – võtta haigusleht ja kaotada kolmandik oma sissetulekust või siis jätkata tööd samal koormusel, tehes seda tervise ja taastumise arvelt. 

Kõige loogilisem võimalus aga oleks töötada osalise, näiteks poole koormusega, ning saada ülejäänud poole eest kompensatsiooni Tervisekassalt nagu haiguslehe puhul tavaks. Hetkel saab nii teha alates 61. haiguslehe päevast, mida sotsiaalministeerium plaanib vähendada 31. päevani. 

Tööandjad on korduvalt teinud ettepaneku, et juba haiguslehe andmisel saab hinnata, kas inimene saab osakoormusega tööd teha ja seda võiks võimaldada juba mõned päevad peale haiguslehe algust. Niimoodi toimimisega on meile eeskujuks näiteks Soome, kus selline kord töötab juba aastaid. 

Riiki pole tarvis pidurdada

See ei tähenda haige või vigastatud ja taastumist vajava inimese tööle sundimist. Kui inimene ise, tema tööandja ja tema raviarst on nõus, et haiguse ajal saab ja võib osakoormusega tööd teha, siis ei pea riik ütlema „oodake palun 31 päeva ja vaatame siis“. Selle kolmiku nõusolek aitab vähendada ka võimalikke kuritarvitusi, tagada nn nõrgema poole kaitse, vältida pettuseid või osakoormusega töö peale sundimist. 

Paindlik lähenemine haiguslehele lubab töötajatel alustada tööle naasmist varem, mis omakorda aitab kaasa kiiremale taastumisele ja aitab vähendada pikaajalise töövõimetuse riski.  

Näiteks läbipõlemise puhul soovitavad spetsialistid tööle naasmisel alustada väiksema koormusega, kuid oma finantside vaatest ei pruugi inimesel olla võimalik loobuda näiteks 40-50% senisest töötasust. Siis jääb alternatiiviks jätkata haiguslehel, mis võimaldab inimesele kõrgema sissetuleku, kuid jätab tema asendamise küsimuse tööandjale pikemaks lahendada ja neelab Tervisekassa vahenditest suurema tüki. 

Töötaja täielik kõrvale jäämine on keeruline asendada

Vastuargumendina tuuakse näiteks, et tööandja ei suuda enne 30 päeva oma töökorralduses muudatusi sisse viia. Päriselus on tööandjal lihtsam kohaneda töötaja osalise töölt eemal olemisega kui tema täieliku töövõimetusega. Mõtleme siin näiteks pearaamatupidajale või mõne olulise infosüsteemi peakasutajale. 

Kuna vajalike oskustega inimeste puudus on majanduse üks valusamaid muresid, siis ei peaks ühtegi tööd teha soovijat seda tegemast eemal hoidma. 

Artikkel ilmus ajalehe Äripäev arvamusveergudel.