Marja-Liisa Alop: lisarahast jääb väheks, tervishoid vajab reforme

Tervisekassa reservide kasutamine näitab, et tervishoius ei piisa enam üksnes lisaraha juurde andmisest. Lisaeurode kõrval peab ära tegema vajalikud reformid ja ümberkorraldused, mida on aastaid edasi lükatud, rõhutab Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Marja-Liisa Alop ERR arvamusveergudel. Kriis on selleks parim aeg.

Värske koalitsioonileping ütleb, et tervishoiu rahastamine peab muutuma jätkusuutlikuks. See tähendab raha hulga kõrval ka selle raha parimat kasutamist, et selle eest saaks võimalikult palju ehk tervena elatud aastaid lisanduks ja eluiga pikeneks. Vastasel juhul riskime terviseteenuste kättesaadavuse edasise halvenemisega, millel on mõju inimeste töövõimele ja võimalusele elada täisväärtuslikku elu.

Hea meel on näha, et sotsiaalminister Karmen Joller räägib ausalt tervisesüsteemi muredest ja on valmis ka keerukaid ning mitte populaarseid teemasid lauale võtma. Eesti suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit sõnastas oma liikmetega võimalused, kuidas tuua tervishoidu lisaraha ja millised muutused aitaksid seda raha paremini kasutada.

Mida mõõdame, seda saame.

Praegune haiglate rahastamise süsteem soosib nö tükkide tootmist – teenuse osutaja saab tasu vastavalt sellele kui palju ta teeb uuringuid, analüüse, protseduure, operatsioone ja pakub voodipäevi. Patsiendile, aga ka tervishoiutöötajale ja ühiskonnale, on oluline hoopis terviseteenuse tulemus – kas ja kui kiiresti patsient paranes, kas taastumine oli täielik või osaline, kas esines tüsistusi ja taas hospitaliseerimist. 

Näitlikustamiseks – täna liigub rahastus selle järgi, kui palju puusaproteesimisi ja sellega seotud teenuseid (diagnostikat, analüüse, füsioteraapiat) osutati. Rahastust tuleks aga suunata nii, et see sõltuks vähemalt osaliselt patsiendi taastumisest – kas ta sai pärast liikuma, kui kaua võttis taastumine ja kas see oli täielik ning kas töövõime taastus. Praegune rahastamisloogika annab ka äraspidiseid tulemusi – näiteks tehakse Eestis haiglaravi korras operatsioone, mida Soomes ja Rootsis tehakse juba ammu päevakirurgias.

Samale probleemile on tähelepanu juhtinud hiljuti tervishoidu analüüsinud riigikontroll, mis rõhutas oma järeldustes, et senisest enam tuleks koguda ja kasutada patsientide teenusekogemusi ja tervisetulemeid ehk ravi tulemusi tervishoiuteenuste kujundamisel ning rahastamisel. See tähendab andmeid ja nende analüüsi.

Andmed aitavad raha kokku hoida

Eestis on küll palju digitaalseid terviseandmeid, kuid alati ei ole need masinloetavad, seega on kasutamata terviseandmete potentsiaal ennetuses ja õigeaegses sekkumises. Tervishoiu infosüsteemide killustatus tähendab, et aegkriitiline terviseinfo ei pruugi olla kättesaadav ja erinevate süsteemide arendamine toob kaasa suuremaid IT arenduskulusid. 

Digitaliseerimise mahajäämuse hind muutub aga üha kallimaks. Seetõttu peaksid olema tervishoiu digiarendused tähtsustatud valitsuste üleselt.

Lisaks kvaliteedi hindamisele ja teenuse parandamisele aitavad andmetel põhinevad otsused sama raha eest ka rohkem tervist luua – näiteks topeltuuringuid vältides.

Võtke tööandjate raha vastu

Samuti tasub ära kasutada tööandjate huvi ja valmisolekut oma töötajate tervisesse panustada ning suurendada tervisega seotud kulude maksuvabastust. Maksuvabastuse määr on püsinud seitse aastat samal tasemel – 400 eurot aastas – ehk on lootusetult hinnatõusule alla jäänud ja võiks kerkida 1000 euroni.

Kuna Tervisekassa reserve juba kasutatakse ja tervishoiu rahastamine on SKP suhtes Euroopa keskmisest palju madalam, oleks loogiline soosida tööandjate poolset tervisennetust, mitte selle vastu võidelda. Kindlustuse abil teenust kasutanud patsiendid leevendavad järjekorda ka riiklikult rahastatud teenustele, mis parandab seega kõigi inimeste – nii erakindlustust omavate kui mitteomavate – ligipääsu tervishoiule. 

Tööandjad soovitavad muuta töötajate tervisesse panustamine lihtsamaks, võimaldades erisoodustusmaksu vabastust kõigile terviseteenustele, sealhulgas apteegiravimitele ja meditsiiniseadmetele ka kindlustust kasutamata.

Töötervishoiu potentsiaal jääb täies mahus kasutamata

Eestis on hästi toimiv töötervishoiu süsteem, mis võimaldab tööealiste elanike regulaarset tervise jälgimist. See on suurim terviseennetuse programm, kuid puudub mehhanism, kuidas kiiresti uurida ja ravida töötervishoiu kontrollis leitud kõrvalekaldeid või tuvastatud haigusseisundeid.

20-30% patsientidest tuvastatakse tervisekontrollis selline olukord ja patsiendi vaates oleks mõistlik vajalikud uuringud sealsamas ära teha, sest paraku jääb omal algatusel terviseküsimusega edasine tegelemine paljudel muidu soiku. Õigeaegselt sekkudes on võimalik ära hoida näiteks südame-veresoonkonna haiguste ja teiste tervisekaotust põhjustavate haiguste raskemad seisundid, mis halvendavad patsiendi elukvaliteeti ja tähendavad palju suuremaid ravikulusid.

Töötervishoiu süsteemi parem integreerimine ülejäänud tervishoiuga seega mitte ainult ei vähendaks patsiendi jooksutamist ja ajakulu, vaid hoiaks kokku raviraha järgmistes raviettapides.

Terve konkurents annab parema teenuse ja hinna

Viimaks märksõna eratervishoid. Riik ei peaks kulutama ressurssi kõikide teenuste arendamisele või osutamisele, vaid hankima neid erasektorist, kus on vastavad võimalused ja kogemus olemas. Eesti eratervishoiu valdkond on konkurentsivõimeline ja innovaatiline majandusharu ning töötab parema tervise nimel. 

Samas kandideerivad eratervishoiuettevõtted vaid umbes kümnendikule riigi ravirahast. Selle osakaalu suurendamine parandaks konkurentsi kaudu nii teenuseid ja klienditeenindust, aidates sama raha eest rohkem tervist saada.

Artikkel ilmus err.ee portaali arvamusveergudel.